Jupiteri ja Veenuse lähenemine

Juba eilsed taevavaatlejad panid õhtuses läänetaevas tähele kaht väga heledat ja üksteisele lähedal asuvat "tähte". Sotsiaalmeedias oli õigete vastuste kõrval kuulda ka termineid "UFOd" ja "droonid". Tegelikult olid need kaks objekti planeedid Jupiter ja Veenus, mis on Maal asuva vaatleja jaoks üksteisele taevas üha lähemale triivinud. Eile lahutas neid üksteisest veidi vähem kui üks nurgakraad. Täna õhtul on vaatepilt sarnane, kuid planeetide omavaheline asetus on muutunud. Kui eile oli neist tunduvalt heledam - Veenus - nõrgemast Jupiterist paremal ja all, siis täna asub ta peaaegu otse Jupiteri kohal. Nende omavaheline näiv vahemaa jääb endiselt alla ühe nurgakraadi. See on piisav, et ära mahtuda väiksema suurendusega teleskoobiokulaari vaatevälja. Natukene kangem suurendus näitab Jupiteri puhul ära selle ümber tiirlevad neli suurt kuud ja Veenuse puhul 85% ulatuses valgustatud heleda ketta.

planeetide konjuktsioonist ehk lähenemisest Solvakkiast. Foto autor Ondrej Kralik.

Olgugi, et Veenus ületab heleduse (tähesuuruse) poolest Jupiteri oluliselt, ei ole see seotud nende tegelike mõõtmetega. Veenus on peaaegu sama suur kui Maa, Jupiter seevastu Maast 11 korda suurema läbimõõduga. Asi on kauguses. Veenus asub meist homme 204 miljoni kilomeetri kaugusel, Jupiter aga 864 miljoni kilomeetri kaugusel. Vahe on enam kui neljakordne. Lisaks on paksu ja pidevasse pilvkattesse mässitud Veenus Päikesesüsteemi kõige "heledam" objekt, peegeldades tagasi 70% sellele langevast päikesevalgusest. Vöödiline Jupiter teeb sama keskmiselt 50% ulatuses.

Edasipidi jätkab Jupiter taevas oma teekonda Päikesele üha lähemale (tegelikult meie liigume tal eest ära, jättes ta meie vaatenurgast Päikese taha), samal ajal kui Veenus tõuseb õhtuses taevas üha kõrgemale, asudes 4. juuniks Päikesest maksimaalsed 45,4 nurgakraadi ida pool. Ehk siis võimalusi seda kaunist "ehatähte" vaadelda avaneb lähikuudel veel ohtralt. Sama ei saa enam pikalt öelda Jupiteri kohta - teda näeme uuesti suvel.