Jupiteri ümbert on avastatud 12 uut kuud, mis toovad hiidplaneedi ümber tiirlevate looduslike satelliitide koguarvu 92-ni. Selle arvuga läheb see omakorda mööda seni kõige rohkem kinnitatud kuid omanud Saturnist, mille ümber teatakse 83-st kuust. Suure tõenäosusega tiirleb neid mõlema planeedi lähistel veelgi, aga neist üha väiksemate avastamine muutub üha raskemaks.
Avastatud kuude näol ei ole tegemist ei millegi enama kui pisemaid asteroide meenutavate kivitükkidega, millest suurem osa pärinevad tõenäoliselt miljonite aastate eest Jupiteri orbiidil purunenud suuremast kuust. 12-st üheksa kuud paiknevad Jupiterist suhteliselt kaugel asuvas piirkonnas, kus need tiirlevad niiöelda retrograadis ehk Jupiteri pöörlemisele vastupidises suunas ning neil kulub ühe tiiru tegemiseks vähemalt 550 päeva. Ülejäänud kolmest kaks asuvad lähemas Himalia nimelises grupis (kaugus planeedist 11-12 miljonit kilomeetrit) ja üks Carpo grupis (umbes 17 miljonit kilomeetrit planeedist) ning tiirlevad prograadis ehk planeedi pöörlemisele samas suunas. Nende ühe orbiidi pikkus on enam kui 340 päeva.
 |
| Illustratsioon Jupiteri ümber tiirlevate kuude jaotusest, millelt puuduvad vastavastatud kuude orbiidid. Lillaga on tähistatud neli Jupiteri kõige suuremat kuud, mida on hõlpsasti näha isegi hobiteleskoobiga. Nende orbiit on planeedi pöörlemisele samasuunaline. Sinisega on näha niinimetatud Himalia grupp ja punasega suur hulk kaugeid pisemaid kuid, mis pöörlevad planeedile vastupidises suunas. Nende hulgas on erandiks 2018. aastal avastatud 3 kilomeetrine Valetudo (rohelisega), mis tiirleb vastupidises suunas ning mis arvatakse olevat jäänus ammusest Jupiteri orbiidile haaratud asteroidist, mis võis seal mõne suurema kuuga põrkuda ning tekitada suurema osa sealsetest pisikuudest. |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar