Novembri alguses vaatles James Webbi teleskoop esimest korda üht võib-olla Päikesesüsteemi (peale Maa, otseloomulikult) huvitavamat taevakeha - Saturni hiidkuud Titani. Tegemist on ainsa Päikesesüsteemi kuuga, mis omab atmosfääri, kusjuures peamiselt lämmastikust ja vähesel määral metaanist koosnev Titani atmosfäär on kusagil poole tihedam kui Maal. Võrdlus meie koduplaneediga ei lõppe sellega. Nimelt voolavad Titanil jõed, loksuvad järved ja mered. 180 miinuskraadise temperatuuri juures ei ole need aga mitte veest, vaid vedelast metaanist ja etaanist, mis vahel vihmana sealsest taevast alla sajab. Tänu atmosfäärile on Titan ka ainus taevakeha peale Maa, mille pinnal saaksid inimesed ringi kõndida ilma skafandrita - piisaks vaid hapnikumaskist ja mitmekordsest talveriietusest.
Kui nähtavas valguses on Titani atmosfäär praktiliselt läbipaistmatult oranž, siis Webbi infrapuna detektorid näevad sellest läbi. Allolevatel fotodel on näha näiteks kuu põhjapoolkeral asuvat Kraken Mare nimelist merd, tumedaid Beleti nimelisi liivadüüne ja heledamat Adiri nimelist pinnavormi. Üks huvitavamaid nähtusi on aga kaks heledat pilve (cloud a ja cloud b), mille hooajalist teket Titani madalamas atmosfääris oletati juba ammu, kuid mille kohta ei olnud siiani vaatlusandmeid. Paar päeva peale Webbi vaatlusi otsustati Titani jäädvustada läbi Hawaiil Mauna Kea vulkaani tipus asuvate Kecki teleskoopide (läbimõõt 10m), mis kinnitasid, et tegemist on tõepoolest pilvedega, mis olid ka vahepeal muutnud oma kuju.
Webbi jäädvustused Titanist. Esimene näitab selle atmosfääri alakihte ja selles asuvaid pilvi. Teisel on näha ka kuu pinnavorme.
Webbi jäädvustus ja kaks päeva hiljem tehtud foto Kecki observatooriumi lähiinfrapuna kaameraga. Koos kuu pöörlemisega on muutunud ka pilvede asukoht.
PS: näib, et 10 meetrise läbimõõduga Keck suudab tänu suurele kõrgusele (üle 4000 kilomeetrit üle merepinna) teha täitsa korralikke(lähi)infrapuna vaatlusi, mis on tänu Webbist palju suuremale peeglile isegi parema lahutusvõimega.
Titan on läbimõõdult poole suurem kui meie Kuu ning asub Saturni ümber tiireldes Päikesest ümmarguselt kümme korda kaugemal kui Maa. 2005. aastal maandus Titanil edukalt Huygensi nime kandev sond. Tegemist on kõige kaugema "pehme" maandumisega teisel taevakehal. Fotodest kokku pandud videoklippi Huygensi maandumisest vaata altpoolt.
2005. aastal Titanil maandunud Huygensi foto selle pinnast, kus on näha voolava metaani poolt ümaraks lihvitud jäätükke.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar