Mida paha Maad tabanud asteroidid teeksid?

Omapäraste rakendustega tuntuks saanud arendaja Neal Agarwal on kokku pannud "lõbusa" lehekülje, kus saab simuleerida erineva koostise, suuruse, kiiruse ja langemisnurgaga asteroidide langemise mõju vabalt valitud paigale Maal. Rakenduse nimi on Asteroid Launcer ja selle leiab siit: https://neal.fun/asteroid-launcher/

Kõigepealt tuleb valida asteroidi tüüp (kivi, raud, kuld, komeet), seejärel suurus vahemikus 1-1500 meetrit, kiirus kilomeetrit sekundis, langemisnurk ning viimasena kokkupõrke asukoht planeedil. Esimesena näidatakse ära lihtsalt kokkupõrkel tekkiva kraatri suurus, kuid klõpsates "edasi" saab näha kokkupõrkest alguse saanud põletava tulekera, lööklaine, tuulepuhangute ja maavärinate tugevuse ja ulatuse.

Näiteks keset Eestit (tuhat vabandust, Paide) 45 kraadise nurga all taevast langenud kilomeetrine kiviasteorid, mis liigub enne seda keskmised veerandsada kilomeetrit sekundis, jätab endast alles 17 kilomeetrise läbimõõduga ja kuni 700 meetrit sügava kraatri. Kokkupõrkel eralduks rohkem energiat kui inimkond tarvitab aasta jooksul ja vastab 111 gigatonni TNT plahvatusele (peaaegu 7400 Hiroshima pommi).

Terve Eesti territoorium oleks maatasa ja leekides, hooned variseksid kokku isegi Helsingis ja Riias, metsad murduksid Leedu piirini ja kokkupõrkel eraldunud kuumus tekitaks teise astme põletusi Peterburini. Maavärinaid oleks aga ilmselt tunda suures osas Ida ja Põhja-Euroopas. Inimohvrite arv küündiks tundide jooksul miljonitesse.

Rakenduse täpsuse osas tasuks jääda muidugi skeptiliseks. Vaevalt on selles arvestatud erinevate aluskivimite koostise, paksuse ja jaotusega (mis mõjutavad kokkupõrkel vabaneva energia avaldumisvorme). Samuti ei näi sinna kaasatud ookeanidesse ja meredesse kukkunud asteroidide poolt tekitatud hiidlaineid, mis kannaksid hävingu kokkupõrkest tuhandete kilomeetrite kaugusele.

Otseseid ja kiireid kahjusid kõrvale jättes tuleks taoliste suurte kokkupõrgete puhul arvestada ka pikaajalisi mõjusid. Näiteks kilomeetrine asteroid paiskaks Maa atmosfääri tohututes kogustes tolmu, mis kutsuks järgnevatel aastatel esile järsu globaalse jahenemise (tuumatalv) - lugematud õrnad ökosüsteemid hävineksid ja tööstuslik põllumajandus kukuks kokku. Sellele järgneksid omakorda näljahädad ja sõjad ning poleks üllatav kui globaalne majandus ja tsivilisatsioon lakkab praegusel kujul sootuks eksisteerimast. Sellises valguses oli antud näites asteroidi Eestile kukutamine võib-olla isegi halastav...

Kilomeetrise läbimõõduga asteroid tabab Maad keskmiselt korra 500 tuhande kuni miljoni aasta jooksul. Vähimgi võimalus taolisi sündmusi vältida sõltub täielikult meie teadmistest meid ümbritseva universumi kohta (ehk astronoomia) ning meie (kosmose)tehnoloogilistest edusammudest. See on üks vastustest vahel esitatud küsimusele "miks raisatakse raha mingite mõttetute rakettide ja teleskoopide peale?".