Alloleval illustreerival pildil on näha inimeste poolt edastatud raadiosignaalide ulatust Linnutees. Kuigi esimese piisavalt tugeva ja Maa ionosfääri läbiva raadiosignaali täpse kuupäeva üle võiks vaielda, on antud juhul eeldatud, et esimesed valguse kiirusel Maast eemalduvad raadiosignaalid läksid teele ümmarguselt sada aastat tagasi. Ehk Maad ja Päikesesüsteemi ümbritseva "raadiomulli" läbimõõduks on kakssada valgusaastat. Et nii pisikest ulatust Linnutee mõõtkavas üldse märgata oleks, on seda all paremas nurgas suurendatud.
.jpg)
Valguse(sh raadiolainete) kiiruseks on 299 792 458 meetrit sekundis ehk ümmarguselt 300 000 kilomeetrit sekundis. Maale teeks sellisel kiirusel liikuv signaal sekundis peale 7,5 tiiru, Kuuni jõudmiseks kuluks 1,2 sekundit, Päikeseni veidi üle 8 minuti ja nii edasi. Võrdluseks liigub viiest Päikesesüsteemist välja saadetud sondist kiireim (Voyager 1) kusagil 17 kilomeetrit sekundis ning 45 aastaga on see suutnud ületada vahemaa, mille läbimiseks kulub valgusel umbes 18 tundi. Lähima teise täheni jõudmiseks kuluks tal sellisel kiirusel veel kusagil 70 tuhat aastat.
Päikesesüsteemist saja valgusaasta raadiuses leidub ligikaudu 60 tuhat tähte. Neist valdav enamus on kõige pisemad, jahedamad, arvukamad ja pikaealisemad punased kääbustähed. Päikesesarnaseid tähti (G-tüüpi) on neist umbes 500. Silmaga eristavaid tähti on saja valgusaasta sees umbes 400, kuna enamus öötaevas silmaga nähtavatest tähtedest on väga heledad, aga palju kaugemal asuvad tähed, milleni raadiosignaalidel jõudmiseks kulub veel sajandeid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar