Artemis I on tagasi Maal.

Autor: Üllar Kivila

Pühapäeva õhtul kell 19:40 jõudis Artemise programmi esimene katselend eduka lõpuni kui kosmoselaev Orion maandus (veendus?) Vaikses Ookeanis Guadalupe saare lähedal. Missiooni kokkuvõtteks võib vist öelda, et kaua tehtud kaunikene. Pikalt viibinud ning tublisti algselt planeeritud eelarvet ületanud missioon möödus ilma ühegi suurema apsakata ning kõik planeeritud eesmärgid said täidetud.

Vaade tagasiteele (5. detsember). Koduni on jäänud veel 6 päeva ja 390 000 km.

Hüvastijätt Kuuga ja tagasivaade (5. detsember).

Vaade Maale umbes tund enne maandumist. Pildil on Antarktika ja India Ookeani idaosa.

Orion siseneb Maa atmosfääri kiirusega umbes 11 km/s ning kasutab uudset lutsuviskega sarnanevat tehnikat, mis võimaldab täpsemalt õiget maandumiskohta sihtida ning jagab atmosfääri sisenemise kuumuse ja meeskonnale mõjuva pidurduskiirenduse kahe etapi peale.

Kuigi see meetod oli teada juba Apollo ajal, pole seda mehitatud kosmoselaevadega varem kasutatud, kuna toonane navigatsioonitehnika ei võimaldanud kosmoselaevu piisavalt täpselt juhtida.

Missiooni lõpp. Kaheetapiline aeropidurdus atmosfääris aeglustab Orioni kiiruse kosmiliselt 11 kilomeetrilt sekundis (~40 000 km/h) pealt 140 meetrini sekundis (~500 km/h). Ülejäänud töö teevad langevarjud ning kapsel laskub veepinnale umbes 8 m/s (30 km/h).

Tagasi kodus. Orioni väliskülg on Maa atmosfääri sisenemise vihast kuumust tunda saanud.

Välimusest hoolimata on see kapsel taaskasutatav, erinevalt Apollo programmi juhtmoodulitest. Oranžid õhupallid kapsli peal võimaldavad sel end püsti ajada, kui kapsel peaks mingil põhjusel - kas kehva maandumise või lainete tõttu - tagurpidi vette sattuma.

Nüüd tuleb vaid oodata (praeguse ajakava kohaselt) 2024. aasta maikuuni, mil peaks startima Artemis II - esimene mehitatud lend Kuu orbiidile sel sajandil. Artemis III - selle programmi esimene maandumine kuul on planeeritud 2025. aastasse.