25 kõige heledamat tähte taevas

Siia on ühtekokku reastatud 25 tähistaeva kõige heledamat tähte. Seda siis mitte nende tegeliku ehk absoluutse heleduse alusel, vaid selle järgi kuidas nad meile paistavad (näiv heledus). Paraku ei saa me sellest järjekorrast otseselt järeldada nende kaugust ega isegi mitte suhtelist kaugust, kuna väga hele täht väga kaugel võib paista meile heledam kui kõvasti lähem, kuid madalama heledusega täht.

Näiteks taeva näiliselt kõige heledam täht Siirius (Orjatäht) on asudes Päikesest 8,6 valgusaasta kaugusel meile üks lähimaid süsteeme, kuid temast heleduse poolest järgmine Canopus asub meist kusagil 36 korda kaugemal kui Siirius. Kui võrrelda nende kahe tähe absoluutseid heledusi, siis Siirius on Päikesest kusagil 25 korda heledam, samas kui Canopus ületab meie kodutähte 10 tuhat korda. Järjekorras kolmas täht - Rigil Kentaurus ehk Alfa Kentaurus - on jällegi meile praktiliselt kõige lähem täht, mis särab vaid veidi heledamalt kui Päike.

Küll aga saab üht teist järeldada nende värvusest. Nagu näiteks gaasileeki või keevitust vaadates (keevitust ei tasu tegelikult vaadata) väita võib, kiirgavad kehad temperatuuri tõustes üha valgemat ja sinakamat valgust. Sama peab paika tähtedega. Näiteks kõrgele meie suvisesse taevasse tõusva Veega pinnatemperatuur on umbes 10 000 kraadi ning tänu sellele särab see valge, peaaegu sinaka, värvusega. Seevastu punane Arktuurus, mis on põhjataeva kõige heledam täht, kujutab endast algselt väga meie Päikest meenutavat tähte, mis on ammendanud oma südames vesiniku varud ning on seetõttu paisunud algsest kusagil 25 korda suuremaks punaseks hiiuks, mille pinnatemperatuur on vaid 4000 kraadi. Üldiselt saabki öelda, et taevas punakamatena paistvad tähed on reeglina vananenud ja jahtunud hiidtähed. Kuna aga vananemisega kaasneb ka paisumine, suudavadki need mõne aja heleduse poolest võistelda veel oma nooruses või keskeas viibivate kuumemate ja kompaktsemate tähtedega.

Nimekirja kuus esimest tähte asuvad meile kõik suhteliselt lähedal. Esimene tõeliselt kauge täht on sinine Riigel, mille leiab tuntud Orioni tähtkuju koosseisust. Asudes meist peaaegu 900 valgusaasta kaugusel, ületab see Päikese massi umbes 20 korda, heledust mitusada tuhat korda ning uhkeldab pinnatemperatuuriga ligi 12 tuhat kraadi. Riigelit liigitatakse astronoomias siniseks ülihiiuks, mille sarnased tähed küll "põlevad" kuumalt ja heledalt, kuid seda kosmilises ajaskaalas vaid mõne hetke. Teine märkimisväärne hiidtäht, mis asub samuti Orioni tähtkujus, on punane Betelgeus. Kauguse ja massi poolest on see Riigeliga võrreldav, kuid olles jõudnud oma evolutsiooni viimasessse etappi, on see paisunud ligi 900 korda suuremaks kui meie Päike. Kui see asetada Päikesesüsteemi keskele, ulatuks selle hõredad ja suhteliselt jahedad (3600K) väliskihid isegi Marsi orbiidist kaugemale. Betelgeus plahvatab millalgi lähitulevikus peaaegu kindlasti supernoovana ning sellest jääb alles must auk.

Päris mitu selle nimekirja tähte leiame talvistel selgetel õhtutel lõunakaares asuva Talvekuusnurgaks kutsutud asterismist. Näiteks tähistaeva kõige heledam täht Siirius (Suures Penis) tõuseb õhtuti madalale lõunahorisondi kohale, kus see vilgub kohati nii tugevalt ja erivärviliselt, et mõned inimesed tahavad seda seletada lausa maavälisega elu ilmingutega. Täht ise tegelikult ei vilgu, vaid asi on Maa atmosfääris, mis murrab ja pillutab tähe valgust meie sihis siia-sinna. Kui Siirius on Talvekuusnurga kõige alumisem tiputäht, siis kellaosuti suunas liikudes leiame me seal Väiksest Penist Prooküoni, Kaksikutest Polluksi (teine kaksik on Kastor), ülevalt Veomehest mõnikord ka Jõulutäheks kutsutud Kapella, Sõnnist punaka Aldebaraani ja viimaks Orionist sinise Riigeli. Riigelist teisel pool "Orioni vööd" asub punane Betelgeus.

Teised tuntud heledad tähed meie taevas on veel Suvekolmnurga Veega (Lüüras), Deeneb (Luiges) ja Altair (Kotkas). Suviti teeb meie taevas väga madalaid lõunakaari ka punane hiidtäht Antaares (Skorpionis), võimast Arkuurust näeme Karjases, Spiikat Neitsis, Formalhauti Kalades ja Reegulust Lõvis. Ülejäänud heledamad tähed jäävad meie jaoks liiga kaugele lõunataevasse ning nende nägemiseks tuleks reisida ekvaatori suunas.

Kui nüüd keegi jäi pead murdma, et miks selles nimekirjas ei ole kuulsat Põhjanaela, siis see täht ei ole vaatamata levinud arvamusele sugugi tähistaeva heledaim. Kaugel sellest. Näilise heleduse poolest hoiab Põhjanael suhteliselt madalat 46. kohta. Põhjanaela erilisus meie jaoks peitub üksnes selles, et see asub juhuslikult põhja taevapooluse vahetus läheduses ning pealtnäha tiirleb kogu taevas selle ümber. Tänaseks muidugi teame, et pöörleb hoopis meie planeet.