Marsi retrograad, vastasseis ja astroloogia

Eelmise nädala lõpus ja käesoleva alguses sisenes idataevas heledasti paistev Marss retrograadi ehk hakkas kinnistähtede suhtes liikuma vastupidises suunas kui tavaliselt. Peamiselt astroloogide suust ja kirjast kuuldav sündmus kuulutavat nende sõnul kõiksugu halbu ja hirmsaid asju. Räägiks natukene, et mida retrograad üldse tähendab ja miks saabub peagi jälle parim aeg Marssi vaadelda.

Esiteks olgu kohe ära öeldud, et ei Marsi ega ühegi teise planeedi asukoht kaugete taustatähtkujude suhtes või nende liikumise suund ei mõjuta kuidagi inimeste suhteid, tujusid või igapäevaseid juhtumisi (kui see inimene just teadlikult oma tegemisi selle järgi ei korralda). Astroloogia on pseudoteadus ehk uskumuste süsteem, mis küll kasutab treenimata kõrvale teaduslikult kõlavat terminoloogiat ja järeldusi, kuid mis ei ole nendeni jõudmiseks või nende kontrollimiseks kasutanud teaduslikku meetodit.

Rosetta sondi värvifoto Marsist 2007. aastal, kui ta kasutas planeedi gravitatsiooni oma kursi korrigeerimiseks.

Astroloogia juured ulatuvad aega, kui inimkonna teadmised ümbritseva kohta olid kergelt öeldes lünklikud ning Maad ei peetud mitte ainult Päikesesüsteemi (siis oli ilmselt teine nimi) vaid terve universumi keskpunktiks. On tagantjärgi andestatav, et sellise maailmapildi juures võidi kõiksust näha loodud meie jaoks ning tähtede ja planeetide (mille hulka loeti ka Päike ja Kuu) liikumisest võidi tuletada vihjeid inimeste ja rahvaste saatuse kohta. Nüüdseks oleme õppinud, et Maa on kõigest üks pisiplaneet, mis tiirleb ümber keskpärase tähe tüüpilise galaktika perifeerias mille sarnaseid leidub vaadeldavas universumis sadu miljardeid. Nagu sellest oleks veel vähe, ei olegi universumil keskpunkti.

Tundmata omal ajal Päikesesüsteemis tiirlevate kehade täpsemat mehhaanikat võisid astroloogid vabalt mõelda, et Marsi retrograad tähendab reaalselt, et planeedi liikumine muutub mingis mõttes vastupidiseks. Halb märk? Miks ka mitte, kellele siis halvad märgid ei meeldiks? Tegelikult on selle ja teiste planeetide veidrad liikumised omamoodi optilised illusioonid. Tänu gravitatsioonijõu nõrgenemisele kaugusega tiirlevad Päikesest kaugemal asuvad planeedid selle ümber ka aeglasemalt. Maa ja Marsi võrdluses tiirleb esimene Päikesest keskmiselt 150 miljoni kilomeetri kaugusel ja Marss keskmiselt 224 miljoni kilomeetri kaugusel ning kui Maal kulub ühe tiiru tegemiseks 1 aasta, siis Marsil peaaegu 1,9 aastat. See tähendab, et umbes iga paari aasta järel jõuab kiiremini liikuv Maa aeglasemale Marsile järele. Kaugete kinnistähtede suhtes liigub sellele eelnevalt Marss taevas iga päevaga läänest ida poole, aeglustub, jääb seisma ning hakkab liikuma hoopis teises suunas - retrograadis. Kui kahe planeedi lähenemine muutub kaugenemiseks (Maa hakkab Marsil eest ära kihutama), vahetub selle näiline liikumissuund taaskord - prograadi. Mõne kuu jooksul Marssi jälgides saaks sellisest liikumisest tähekaardile joonistada silmuse või S-kujulise vingerduse.

Fotograaf Tunc Tezeli jäädvused Marsi näilisest liikumisest kolme kuu jooksul 2018. aasta vastasseisu ümber.

Kõige paremini seletab seda allolev joonis ning loodetavasti muutub ka arusaadavaks, et miks retrograadi ajal ei muutu tegelikult kummagi planeedi liikumissuund. Nagu juba öeldud on tegemist justkui optilise illusiooniga, milles osaleb kaks omavahel ringiliikuvat planeeti ja kaugel-kaugel asuv tähtede taust. Väita vastupidist oleks sama hea kui hoida sõrme näo ees paigal ja pead edasi-tagasi kõigutades väita, et sõrm liigub kord üht ja kord teistpidi. Sobilikku tausta ja fantaasiat kasutades võib isegi väita, et sõrm külastab vahel metsa, siis heinamaad ja kolmandaks kauget mobiilimasti. Tegemist siis oleks analoogiaga astroloogiast ja selle koostatud horoskoopidest Marsi ja selle "koduks" olevate tähtkujude vahel. Ei tea kuidas sõrme "metsa sisenemine" selle tervist mõjutab?

Joonis Marsi veidra näilise liikumistrajektoori tekkimisest kinnistähetede suhtes vastaseisule eelneval ja järgneval ajal.

Kuigi kõik planeedid teevad mingil hetkel Maalt vaadates sarnaseid retrograadseid "tagurpidiliikumisi", oli neist ajalooliselt Marsi oma kõige keerulisem erinevate Päikesesüsteemi mudelitega kokku viia. Asi selles, et Marsi orbiit on võrreldes teiste hästivaadeldavate planeetidega üsna tugevalt välja venitatud, asudes Päikesele kõige lähemas punktis (periheelis) üle 40 miljoni kilomeetri lähemal kui kõige kaugemas (afeelis). See tähendab, et eelkirjeldatud lähenemiste ajal kõigub kahe planeedi omavaheline kaugus üsna suurel määral ning silmused on erinevate kujudega. Seda otseloomulikult toona ei teatud.

Kui geotsentrilises maailmapildis üritati seda lahendada mõeldes väidetavalt Maa ümber tiirlevatele planeetidele juurde keerukaid ringliikumisi - epitsükleid - siis Saksa matemaatik Johannes Kepler oli veendunud Kopernikuse heliotsentrilises mudelis, kus planeedid (Maa nende hulgas) tiirlevad ümber Päikese. Tema elutööks sai välja selgitada planeetide orbiitide kuju, mis vastu tema sügavalt religioosseid uskumusi osutusid täiusliku ringi asemel ellipsideks. Lisaks avastas Kepler kolm planeetide liikumist kirjeldavat seadust, mis kannavad tänaseni tema nime. Ühtlasi oli Kepler (1571-1630) viimane astroloogist astronoom, kuna sellest asjast peale rebis astronoomia ennast teadusena seda korraga hoidnud ja kammitsenud astroloogiast igaveseks lahti. Viimane on nüüdseks oma lootusetult iganenud* kuigi mingil veidral põhjusel levinud tänapäevani (võib olla on asi selles, et igast ajalehest leiab siiani igapäevase astroloogianurga, kuid ühestki neist ei leia isegi mitte nädalast astronoomianurka).

Niisiis. Marsi alanud retrograad ütleb meile, et Maa ja Marss saavutavad peagi selle hetke, kui kaks planeeti asuvad üksteisele üle kahe aasta (täpsemalt 26 kuud) lähimas punktis. Vahel samastatakse seda vastasseisuga ehk hetkega, kui kaks planeeti asuvad ühel kujutletaval Päikesest alguse saaval sirgjoonel. Tegelikult need hetked päris täpselt kokku ei satu. Selle põhjuseks eelnevalt mainitud planeetide orbiitide väljavenitatud kujud. Kui Marsi vastaseis (Marss astronoomisel keskööl otse lõunas ja Päikese poolt täielikult valgustatud) jõuab kätte 8. detsembril, siis meile lähimasse punkti jõuab ta tegelikult juba nädal varem. Siis on kahe planeedi kaugus 81,5 miljonit kilomeetrit. Vastasseisuks on see pool miljonit kilomeetrit rohkem.

Joonis Marsi vastasseisudest Eestis asuva vaatleja jaoks. Horsiontaalsel teljel on kujutatud vastasseisude aega, vertikaalsel planeedi kõrgust horisondist nähtuna Tartust. Punakate ketaste suurus vastab proportsionaalselt planeedi näivale läbimõõdule meie taevas. Joonise autor: Üllar Kivila

Nii või naa on juba praegu kätte jõudnud parim aeg Marssi nii silma kui teleskoobiga vaadelda. Üles leiab ta ühe väga heleda ja silmnähtavalt punaka "tähena" õhtusest idataevast Sõnni tähtkuju esiplaanil, mis hilisõhtuks ronivad juba päris kõrgele lõunataevasse. Kui väiksemates teleskoopides jääb Marss endiselt punakaks heledaks kettaks, siis võimekamate teleskoopide ja eriti fototehnika abil võib selle pinnal tuvastada tumedamaid pinnavorme. Kui sellest jääb väheks, siis alati võib pilgu peale visata näiteks NASA marsikulgurite Curiosity ja Perseverance fotomaterjalile, mida need praktiliselt reaalajas Marsi pinnalt Maale saadavad.

*parim näide astroloogia iganenud (ja seega ebateaduslikust) süsteemist on ilmselt see, et nende poolt koostatud horoskoopide aluseks võetakse planeetide asukohti tähtkujude suhtes, mis ei lähe enam ammu ajaliselt vaatlusandmetega kokku. Isegi tänapäevastest seinakalendritest võib vahel lugeda, millal üks või teine planeet siseneb ühte või teise päikesemärki, kui tegelikult asuvad nad sellest märgist ehk tähtkujust veel kaugel. Võtame näiteks Marsi. Üks eestimaine väljaanne kirjutab Marsi praeguse retrograadi kohta järgmist: "Pühapäeval kell 15.25 pöördus Kaksikute sodiaagimärgi 25. kraadis liikuv Marss retrograadseks, algatades ühe keerulise perioodi, mis kestab kuni 12. jaanuarini 2023." Kuupäevad ja kellajad on küll õiged, aga põgus pilk taevasse või planetaariumiprogrammi näitab, et Marss säras ja särab sellel ajal hoopis Sõnni tähtkujus. Mis jama on?

Hästi lühidalt ei ole astroloogid arvestanud Maa pöörlemistelje suuna aeglase muutumise ehk pretsessiooniga, mis sunnib kuupäevad ning planeetide sisenemised ja väljumised ühest või teisest tähemärgist omavahel üha suuremasse ajalisse nihkesse. Sama on juhtunud päikesemärkidega ehk Päike ei pruugi enam sinu sünnikuupäeval asuda selles tähemärgis, mida astroloogid jäärapäiselt (heh) väidavad. Toome tabeli sodiaagimärkide ja nende aegade kohta astroloogias väidetu ja tegeliku vahel:

Kaljukits - astroloogias (22. dets-19. jan) - tegelik (20. jan-16. veb)

Veevalaja - astroloogias (20. jan-18. veb) - tegelik (16. veb-11. märts)

Kalad - astroloogias (19. veb-20. märts) - tegelik (11. märts-18. aprill)

Jäär - astroloogias (21. märts-19. aprill) - tegelik (18. aprill - 13. mai)

Sõnn - astroloogias (20. aprill-20. mai) - tegelik (13. mai-21. juuni)

Kaksikud - astroloogias (21. mai-20. juuni) - tegelik (21. juuni-20. juuli)

Vähk - astroloogias (21. juuni-22. juuli) - tegelik (20. juuli - 10. august)

Lõvi - astroloogias (23. juuli-22. august) - tegelik (10. august-16. sept)

Neitsi - astroloogias (23. august-22. sept) - tegelik (16. sept-30. okt)

Kaalud - astroloogias (23. sept-22. okt) - tegelik (30. okt-23. nov)

Skorpion - astroloogias (23. okt-21. nov) - tegelik (23. nov-29. nov)

Maokandja - astroloogias (ei eksisteeri) - tegelik (29. nov-17. dets)

Ambur - astroloogias (22. nov-21. dets) - tegelik (17. dets-20. jan)

Kui seepeale tekib igati õigustatud küsimus, et miks astroloogid ometigi oma kuupäevi, päikesemärke ja kaarte ei ajakohasta, siis sellele on ilmselt üks üsna labane vastus - nad on ennast keetnud liiga paksu supi sisse. Kui nende seniste iganenud kaartide põhjal tehtud ennustusete ja iseloomustuste (väidetav) täpsus on olnud nende süsteemi tõestuseks, siis kuidas selle äkilist muutmist õigustada? Kuidas näiteks 29. oktoobril sündinud ja nende väitel Skorpionis sündinud inimene saab muutuda üleöö hoopis Neitsiks? Kas sajandeid koostatud horoskoobid olid siis valed, mitte hoopis nende edu pant, nagu neile meeldib mõelda ja kuulutada? Ei. Siin pole muud teha kui teha pähe tegus nägu ja rikkuda iseenda reegleid ka edaspidi. Mida aeg ja pretsessioon edasi, seda ilmsemalt.

Animatsioonis on kujutatud kaht esimest Kepleri seadust, mis kõlavad:
1. Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike.
2. Planeedi raadiusvektor katab võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed pindalad.

Aastaid hiljem avastas ta kolmanda - "Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid."