4. novembril 1967. aastal katsetati esimest korda nüüdseks legendaarseks saanud kanderaketti Saturn V, mis toimetas järgnevatel aastatel Kuuni kokku 24 astronauti (kellest 12 said selle pinnale ka maanduda). Esimene mehitamata Apollo 4 missioon oli aga lihtne - toimetada tulevane juhtmoodul kõrgele Maa orbiidile ning tuua see turvaliselt tagasi Maale. Kogu asi kestis stardist maandumiseni vaid kaheksa tundi ning kõrgeimas punktis küündis mooduli orbiit 18 tuhande kilomeetrini.
Kuna astronautide jaoks oli raketi esmalend veel liiga riskantne kinnitati juhtmooduli aknale kaamera, mille ülesandeks oli täpselt välja arvutatud ajal oma film tühjaks klõpsida. Kokku tegi kaamera 755 fotot, millest 712 sisaldasid mingit osa Maast. Toona oli tegemist Maast kõige kaugemalt tehtud värvifotodega.
Kui kõik need kaadrid üksteise otsa laduda ning mooduli kursimuutustest tingitud hüplemine digitaalselt eemaldada, saab tulemuseks alloleva video.
Link videole youtubis: https://youtu.be/HbsXS1ii7rg
Siit lõpust saab soovi korral endale alla laadida kõik kaadrid: https://www.planetary.org/articles/20180522-apollo-4-images
Homme (16.nov) Eesti aja järgi kella 8:04 - 10:04 vahel peaks USA Kennedy Kosmosekeskusest startima Kuu suunas järgmise põlvkonna kuurakett - SLS (Space Launch System) ja selle ninas asuv Orioni kapsel. Tegemist oleks nende kahe esimese lennuga ning SLS-ist saaks läbi aegade kõige võimsam kanderakett. Nagu Apollo 4 puhul on ka Artemis I mehitamata, kuid võrreldes oma eelkäijaga on selle missioon palju ambitsioonikas, viies Orioni kapsli koos teenindusmooduliga mitmeks nädalaks Kuu orbiidile. Loodetavasti.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar