Reedel sooritas viimased kuus aastat Jupiteri ja selle kaaslasi uuriv Juno kosmosesond lähedase möödalennu Europa nimelisest kuust. Tegemist oli viimase 22 aasta lähedasema möödalennuga* ning Juno väikseim kaugus Europa jäisest ja mõralisest pinnast oli 352 kilomeetrit. Liikudes sellel ajal ligi 24 kilomeetrit sekundis, oli Junol vaid kaks tundi aega kuud pildistada.
Europa pakub teadlastele huvi eelkõige selle pärast, et seda katva paksu jääkooriku all peitub veel paksem vedela vee ookean, mis peaks sisaldama rohkem vett kui leidub kõikides Maa ookeanides kokku. Hiidplaneedi poolt kuule mõjuvad loodejõud näivad selle sisemust soojendavat ning on kõva kahtlus, et sealse ookeni põhjas leidub suurel hulgas vulkaanilisi kuumaveeallikaid. Taoliste moodustiste kõrval arvatakse olevat miljardeid aastaid tagasi tekkinud elu Maal. Midagi sarnast võib olla juhtunud või parasjagu juhtumas Europal.
Nii või naa on tegemist huvipakkuva maailmaga ning 2024. aastal peaks startima NASA kosmosemissioon Europa Clipper, mille ülesandeks saab Europat veelgi lähemalt uurida. Arenduses on ka Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) missioon Europa Lander, mis võiks startida 2027. aastal eesmärgiga kuul maanduda ning otsida sellelt vihjeid võimaliku maavälise elu kohta.
*viimati tuli inimkätega ehitatud sond Europale nii lähedale kui Galileo nimeline sond 2000. aastal sellest vaid ühe kilomeetri võrra lähemalt mööda sõitis. Vahepeal on muidugi kaamerad ja teised teaduslikud aparatuurid hüppeliselt paremaks muutunud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar