Kooma galaktikaparv

Meist umbes 320 miljoni valgusaasta kaugusel Berenike Juuste (Coma Berenice) tähtkuju suunas asub üks meie lähiuniversumi rikkaim ja enimuuritud Kooma galaktikaparv. Tegemist on gravitatsiooniliselt seotud galaktikate rühmaga, millesse kuulub üle 1000 galaktika. Koos Lõvi tähtkujus asuva Leo galaktikaparvega moodustavad nad kokku Kooma superparve, mis on omakorda osa Suureks Seinaks nimetatud galaktikaparve filamendist, mis on üks teadaoleva universumi suurimaid struktuure. Suur Sein asub meist lähimas punktis 300 miljoni ja kaugeimas punktis 550 miljoni valgusaasta kaugusel. Selle laius on umbes 200 miljonit, paksus 16 miljonit ja pikkus kuni 750 miljonit valgusaastat. Taolised filamendid on "seinteks" kosmilisele kärgstruktuurile või kosmilisele võrgustikule, mille olemasolu avastamisel mängisid olulist rolli ka Eesti astronoomid.

Kuna superparved, rääkimata Suure Seina sarnastest hiigelstruktuuridest, hõlmavad taevas väga suurt ala, on nendest praktiliselt võimatu kokku panna mõttekat üldfotot. Seega all on mõned jäädvustused vaid eelmainitud Kooma parvest.

Mosaiik Kooma parvest. Suuremalt: https://www.spitzer.caltech.edu/.../ssc2007-10a1.jpg...

Hubble kosmoseteleskoobi lähivõte hiidelliptilisest galaktikast NGC 4889.

Hubble kosmoseteleskoobi lähivõte hiidelliptilisest galaktikast NGC 4874.

Hubble foto ühest Kooma parves asuvast spiraalgalaktikast tähisega NGC 4911.

Esimesel fotol on näha laia vaateväljaga mosaiiki Kooma galaktikaparvest, kus on kombineeritud erinevates lainepikkustes tehtud jäädvustused Spitzeri kosmoseteleskoobi ja maapealse SDSS (Sloan Digtal Sky Survey) poolt. Parve südames asub kaks hiidelliptilist galaktikat NGC 4874 ja NGC 488, mille mõõtmed ületavad meie Linnuteed vähemalt kümme korda ning sisaldavad kumbki mitu triljonit tähte. Kui tahta ainuüksi neis kahes galaktikas leiduvaid tähti kokku lugeda ja seda teha tempoga üks täht sekundis, siis kuluks selleks ülesandeks ligi 300 000 aastat ehk sama kaua kui vana on tänapäevane inimliik.