Astronoomiaklubi astrofoto: Io üleminek Jupiterist

Ööl vastu laupäeva jäädvustatud Io üleminek Jupiterist. Õigemini selle lõpp. Io on Jupiteri kõige lähem hiidkuu, mis tiirleb selle pilvekihtidest vaid 350 tuhande kilomeetri kaugusel. Ehk siis natukene lähemal kui meie Kuu Maale. Ühe tiiru tegemiseks kulub tal umbes 42 tundi. Erinevalt geoloogiliselt surnud ja suhteliselt igavhallist Kuust on Io Päikesesüsteemi kõige geoloogiliselt aktiivsem taevakeha, mille pinnal purskavad igal ajahetkel kümned vulkaanid ning on selle pinna üleujutanud kollakate väävliühenditega. Suuruselt on Io natukene suurem kui Kuu.

Teleskoop 203/1200mm newton + 3x barlow. Kaamera Nikon D5600. Umbes 500 parimat kaadrit. PIPP, Autostakkert, Registax(wavelets), PS.

Paremal paistab Päikesesüsteemi üldse kõige suurem kuu Ganymedes, mille mõõtmed jäävad kuhugi planeetide Marsi ja Merkuuri vahele. Ganymedes tiirleb Jupiterist ümmarguselt miljoni kilomeetri kaugusel. Kaadrist jäävad välja veel kaks ülejäänud Jupiteri suurt kuud Kallisto ja Europa. Kokku on Jupiteri ümbert avastatud 90 kuud, millest enamik meenutavad kartulikujulisi asteroide ja mille Maalt nägemiseks oleks vaja juba päris suuri teleskoope.

Õhtust õhtusse muutub Jupiteri kuude suhteline asukoht päris palju. Kui Io teeb ühe tiiru 42 tunniga, siis Europal läheb selleks 3,6 päeva, Ganymedesel 7,2 ja Kallistol 16,7 päeva. Kolm lähimat kuud on seega üksteisega 1:2:4 tiirlemisresonantsis, mida saab näha allolevalt jooniselt.

Jupiter jõuab Maaga vastasseisu 26. septembril ja siis on selle meie poole vaatav külg täielikult Päikese poolt valgustatud. Praegusel ajal paistab Jupiter õhtuti taeva kõige heledama "tähena" kagutaevas. Oma kõige kõrgema punkti lõunas saavutab see umbes kella poole kolme ajal hommikul.