Ööl vastu teisipäeva võib meie planeedi taevast külastada haruldane nähtus nimega meteooritorm, mis toob endaga kaasa mitmeid kümneid "langevaid tähti" minutis. Rõhk sõnal "võib", kuna taoliste meteooriupursete ennustamine on kaugel täppisteadusest ning tormi asemel võib taevas valitseda täielik vaikus.
Nagu enamike meteoorivoolude puhul on ka antud juhul asja süüdlaseks üks lumine komeet, mis Päikesele lähenedes, seal sulades ja lagunedes oma orbiidi kõiksugu rämpsu täis külvas. Kui Maa juhtub oma teel ümber Päikese taolisest liivasest ja kiviklibusest rusupilvest läbi minema, ongi meil vaadeldav mõnikord ekslikult "tähtede sajuks" nimetatav nähtus.
Antud potentsiaalse "tähtede tormi" taga on 1930ndatel avastatud ja 1970ndatel taasavastatud komeet 73P/Schwassmann-Wachmann. Tegemist oli suhteliselt tavalise niinimetatud lühikese perioodiga komeediga, mis teeb oma väljavenitatud orbiidil Päikese ümber tiiru 5,44 aastaga. 1995. aastal avastati, et muidu tagasihoidliku komeedi heledus tõusis kiirelt sadu kordi ning see muutus mõneks ajaks lausa silmaga nähtavaks. Tuli välja, et komeet oli lagunenud mitmeks suuremaks ja lugematuteks väiksemateks tükkideks, mis jätkasid üha väiksemaks lagunedes oma igavest lendu ümber Päikese.
Nüüd arvavad osad astronoomid, et olenevalt sellest, et kui kiiresti komeet laguneb ning selle tükid selle kunagisest asukohast eemalduvad, võib Maa juba paari päeva pärast läbida komeedi poolt meie teele puisatud rusupilve. Kui see juhtub, peaksime me nägema enda taevas lühiajalist kuid väga rikkaliku sadu. Samas kui lagunemine on oodatust aeglasem, sõidame me oma planeediga sellest täielikult mööda.
 |
| Komeedifragmendid Spitzeri kosmoseteleskoobis. |
 |
| 1833. aastal paisus leoniidide meteoorivool meteooritormiks, mis tõi taevasse minutis tuhandeid meteoore. |
Tau herkuliinideks nimetatud voolu radiandiks ehk paigast, millest meteoorid näiliselt välja kiirgavad, on Herulese ja Karjase tähtkujude piir. Selle leiab astronoomilisel keskööl (suveajas umbes pool kaks) üles ühe väga heleda ja punaka tähe - Arktuuruse - järgi, mis särab sellel ajal otse edelas. Päris sinna suunas aga pole mõtet jõllitada, sest siis võivad meteoorid vaatvälja servades nähtamatuks jääda. Pigem tasub vaadata sellest natukene kõrvale või siis hoopis otse üles. Kuna meie öötaevas on juba suviselt valge ja kõnealused meteoorid sisenevad (võib-olla) meie atmosfääri kiirusel "vaid" 10km/s võib neid silmaga suhteliselt raske märgata olla. Igaks juhuks tasub võimalusel kaamera appi võtta.
Head vaatlemist!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar