Viis massilist väljasuremist planeedil Maa

Sellesse vaevalt üle minuti kestvasse videosse on pakitud meie planeedi 4,5 miljardi aastane ajalugu nii nagu seda meie praeguste parimate teadmiste kohaselt tuntakse. Kiirelt umbes 450 miljoni aasta tagusesse aega kerides näidatakse selles kuidas erinevad tegurid ja nende kokkulangemised tõid endaga kaasa viis massilist väljasuremist ja nende (mõnevõrra rõhutatud) mõju meie planeedi välimusele.

Alustades kaugemast ajast olid nendeks:

• Ordoviitsiumi-Siluri väljasuremine (umbes 439 miljonit aastat tagasi). Arvatakse, et maismaataimede hüppeline vohamine eemaldas Maa atmosfäärist arvestatava osa süsihappegaasist, mis tõi endaga omakorda kaasa kasvuhooneefekti languse ja drastilise kliima jahenemise. Selle tulemuseks oli liustike teke ja mereveetaseme tugev langus, mille tagajärjel hukkus kusagil 85% kõigist meres elavatest liikidest.
• Hilis-Devoni väljasuremine (umbes 364 miljonit aastat tagasi). Kuni paarkümmmend miljonit aastat kestnud väljasuremise põhjused ei ole kindlad ning see võis olla põhjustatud erinevate üksteisest sõltumatute tegurite koosmõjust. Üheks seletuseks on, et võimsad maismaataimed vabastasid ookeanidesse massilises koguses toitaineid, mis tõid kaasa vetikate vohamise ning merede hapnikusisalduse järsu languse. Teiseks pakutakse vulkaanipurskeid, mille tuhk varjutas päikese ja kliima jahenes. Kolmandaks võis mõni lähedal süttinud supernoova hävitada Maad ümbritseva osoonikihi, mis lubas Päikese UV-kiirgusel jõuda maapinnani. Hilis-devoni väljasuremise käigus kadus kusagil 75% liikidest. Nende hulgas trilobiidid, kes olid ookeane valitsenud üle 200 miljoni aasta.
• Permi-Triiase väljasuremine (umbes 251 miljonit aastat tagasi). Arvatakse, et praegustel Siberi aladel purskas supervulkaan, mis paiskas õhku tohutus koguses süsihappegaasi, mis omakorda toitis metaani eritavate bakterite vohamist. Maa soojenes ning ookenid happestusid. Permi Suure Suremise tagajärjel hukkus kuni 96% kõikidest liikidest ning terve tänapäevane elu pärineb sellest ülejäänud 4%. Peale seda arenesid ookeanis uued liigid, mida Maal ei olnud varem nähtud, nagu näiteks teod ja krabid.
• Triiase-Juura väljasuremine (umbes 199-214 miljonit aastat tagasi). Selle põhjused on üsna kehvasti tuntud. Pakutakse asteroidi, kliimamuutusi ja vulkaanipurskeid. Igatahes kui enne seda kõndis Maal rohkem imetajaid kui dinosaurused, siis peale seda olid asjad teisipidi ning Juura ajastuga sai alguse ühtlasi dinosauruste 135 miljonit aastat kestnud valitsemisaeg. Triiase-Juura väljasuremise käigus kadus umbes 75% liikidest.
• Kriidi-Tertsiaari väljasuremine (umbes 65 miljonit aastat tagasi). Hiliseim ja tuntuim väljasuremine, mille põhjustajaks oli peaaegu kindasti Maad tabanud suur asteroid, mis kutsus esile drastilised kliimamuutused. 76% liikidest kadus. Dinosaurused läinud, said imetajad rahulikult areneda kõigiks neiks liikideks, keda tänapäeval näeme ja tunneme.