Homme varahommikul peaks enam-vähem terve Eesti kohal valitsema selge taevas (õhtul ja öösel ka). Sellist meie maal suhteliselt haruldast juhust ära kasutades tasub vahetult enne päikesetõusu vaadata madalale ida-kagu suunas, kus peaaegu võrdsete vahedega reas marsivad neli Päikesesüsteemi planeeti. Jällegi päris haruldane juhus.
Planeedid reas. Kuvatõmmis Stellariumist. 
Planeetide asukohad Päikesesüsteemis joonduse ajal.
Alustades veel horisondi all asuvast Päikesest (vasakult) ja madalamalt asuvad seal Jupiter, Veenus, Marss ja Saturn. Neist konkurentsitult kõige heledam on Veenus, millele järgneb suhteliselt hele Jupiter. Marsi ja Saturni madal näiv heledus (mag 1) võib nende märkamise päikesekumases taevas raskeks teha, kuid kaamerasilm või binokkel peaks aitama.
Kuigi need planeedid näivad taevas asuvat üksteisele lähedal, on nende omavahelised kaugused üsna seinast seina. Näiteks Jupiter asub Maast 859 miljoni kilomeetri kaugusel, Veenus 135 miljoni, Marss 254 miljoni ja Saturn lausa 1,5 miljardi kilomeetri kaugusel. Seega on tegemist vaid meie vaatenurga küsimusega, kuna kõik need planeedid asuvad parasjagu veel Maaga ühel pool Päikest (vaata alt illustratsiooni). Tegelikult asub Jupiteri lähistel (taga) veel jäine Neptuun, mille kaugus küündib üle 4,5 miljardi kilomeetri ning mis jääb antud valgusoludes isegi teleskoopides nähtamatuks.
Parim aeg planeetide vaatluseks on umbes kella viie ja kuue vahel hommikul. Planeedid jäävad hommikusse ritta veel paariks nädalaks, kuni kiirelt vastupäeva liikuv Veenus 1.mail Jupiterist päris lähedalt möödub. Siis aga on meie taevas juba suviselt hele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar