Ootamatu asteroid Krabi udukogus

Sellel Hubble 2005. aasta foto taustal on näha Sõnni tähtkujus asuva Krabi udukogu (M1) värvilist südant ja üht ootamatut külalist selle esiplaanil. Sellest viimasest aga natukene hiljem.

Krabi udu näol on tegemist ühe meile lähima, värskema ja enimuuritud supernoovajäänukiga, mis tekkis kui massiivne täht oma elu lõpus kokku kukkus ning seejärel kujutlematult võimsa kärgatusega plahvatas. Alles jäi sellest tuhandeid kilomeetreid sekundis paisuv ja aeglaselt hääbuv gaasisupp ning kunagise tähe peaaegu puhtalt neutronitest koosnev ülitihe, -kuum ja 30 korda sekundis pöörlev tuum ehk pulsar (neutrontäht). Veel oma esimeses nooruses oleva pulsari pinnatemperatuur on pea kaks miljonit kraadi ning seda on antud fotol näha foto keskelt pisut üles ja vasakul asuva heleda tähepaari vasaku liikmena (parempoolne on suvaline täht meile lähemal). Võimas optiline saavutus meist kusagil 6500 valgusaasta kaugusel asuva pulsari poolt, mille läbimõõtu võiks võrrelda Tallinna linnaga.

Kuigi Krabi udukogu avastati teleskoobiga inglise astronoom John Beivise poolt "alles" 1731. aastal, märkasid Hiina astronoomid selle teket pea seitse sajandit varem. Nimelt leidub Hiina (ka Jaapani ja Araabiamaade) ürikutes andmeid sellest, et 1054. aasta kevadel tekkis praeguse Sõnni tähtkuju piirkonda juurde üks väga hele täht, mis oli palja silmaga nähtav isegi päeval ning mis jäi öötaevasse ligi kaheks aastaks. On väga tõenäoline, et see uus täht oli Krabi udukogu sünnitanud supernoova. Oma asukoha tõttu oleks see pidanud tegelikult nähtav olema peaaegu kõikjal meie planeedil.(Euroopa vaevles toona niinimetatud pimedas keskajas, mis pärssis tugevalt "taevasele muutumatusele" vastukäivate ilmingute tunnistamist).

Niisiis, foto taust on palju laiema Krabi udukogu süda (vaata klippi kommentaaridest), kuid nüüd siis natukene sellest eelmainitud külalisest. Fotot tähelepanelikult silmitsedes hakkab sellelt silma õhuke valge kõverdatud punktiiri meenutav jutt. Sellel ei ole mingit pistmist udukoguga, vaid tegemist on meie endi Päikesesüsteemi asteroidivööndis tiirleva üsna tavalise asteroidiga 2001 SE101, mis puhtjuhuslikult sattus udukogu eest Hubble fotosäri ajal läbi liikuma. Juti katkendlikkus tuleneb tõenäoliselt asteroidi pöörlemisest ja seega selle näiva heleduse muutusest. Asteroidi mõõtmeid on küll sellest raske määrata, kuid taolise "jälje" kõverus, kombineeritud vaatluse täpse aja ja asukohaga lubab astronoomidel välja arvutada asteroidi üsna täpse orbiidi ümber Päikese.

Asteroidijälje avastajaks oli saksa astronoomia-entusiast Melina Thévenot, kes kammis seoses Zooniverse nimelise harrastusteaduse projektiga* läbi Hubble fotosid. Peale avastust otsustas Thévenot algselt must-valge foto Hubble erinevates lainepikkustes tehtud jäädvustusi liites värviliseks töödelda.

Tegemist ei ole tegelikult esimese korraga, kui mingi keha Päikesesüsteemist just Krabi udukogust üle läheb. Asi selles, et udukogu juhtub asuvat vaid 1,5 kraadi eemal ekliptikast ehk tasandist, milles valdav enamus Päikesesüsteemi planeetidest ja asteroididest tiirleb. Näiteks 2003. aastal läks sellest üle Saturn koos oma kuudega (fotot Saturni kuust Titanist Krabi esiplaanil näeb kommentaarides), regulaarselt liigub sellest üle Kuu ja Päikest ümbritsev kroon. Viimane iga-aastane sündmus lubab astronoomidel lähemalt uurida päikesekrooni struktuuri.

Mosaiik Krabi udust läbi Hubble.

*Zooniverse on veebileht, kus harrastusteadlased saavad töödelda teaduslikku infot (näiteks määrata robottelesoopidega pildistatud galaktikate liike), mis arvutitele veel üle jõu käib, kuid mille peale pole mõtet professionaalsete teadlaste aega kulutada. Käimasolevate projektidega saab tutvuda siin: https://www.zooniverse.org/projects