Eelmisel nädalal möödus esimene aasta NASA marsikulguri Perseverance maandumisest punasel planeedil. Kulgur on hea tervise juures ning jätkab loodetavasti veel pikki aastaid Jezero nimelise kraatri põhja uurimist, eesmärgiga leida seal märke kunagisest mikroobsest elust ning kogudest pinnaseproove, mis leiavad loodetavasti millalgi lähitulevikus oma tee maisetesse laboritesse.
Kulguri, sellega kaasa olevate instrumentide ning selle pikemate eesmärkide kohta kirjutasime veidi vähem kui aasta tagasi pikemalt siin.
Aga mida siis ligi tonni kaaluv ning pisikese sõiduauto mõõtu tuumajõul töötav kulgur on suutnud vahepeal korda saata?
Vahetult peale maandumist eraldus kulguri põhja alt eksperimentaalne kopterdroon Ingenuity, mis asus peagi sooritama oma esimesi katselendusid. Tänaseks on 1,8 kilogrammise massi ja päikesepaneelide abil oma akusid laadiv droon suutnud edukalt teise planeedi pinna kohal lennata 19 korda. Seda on mitu korda rohkem kui alguses plaanitud (loodetud). Kokku on Ingenuity veetnud õhus 34 minutit ja 31 sekundit ning selle jooksul läbinud kokku 3,86 kilomeetrit.
Algselt vaid tehnoloogiliseks demonstratsiooniks mõeldud drooni missiooni on tänaseks määramatuks ajaks pikendatud ning see luurab regulaarselt välja uusi ja huvitavaid kohti, mida kulgur võiks oma teel lähemalt uurida. Lisaks on droon lennanud üle sellistest paikadest, kuhu kulgur ise sõita ei suudaks. Tulevased NASA kulgurimissioonid võtavad endaga kindlasti kaasa juba suuremad ja võimekamad droonid, mis suudavad seda kõike juba paremini teha.
Perseverance ise on kraatripõhjas sõitnud maha 3,4 kilomeetrit. Kusjuures alles 5. veebruaril püstitas see 17 aastase marsikulgurite kiirusrekordi, kui sellel õnnestus ühe Marsi ööpäeva (24t40min) jooksul maha sõita 243,3 meetrit. Eelmine rekordiomanik oli kulgur Opportunity, mis tegutses Marsil aastatel 2004 -2018.
Kaarti nii Perseverance kulguri kui Ingenuity drooni senise teekonnaga näeb reaalajas siit: https://mars.nasa.gov/mars2020/mission/where-is-the-rover/
Lisaks ringi sõitmisele ja tuhandetele fotodele oma teekonnast on Perseverance abil täide viidud kaks olulist eksperimenti/saavutust. Esiteks valmistati selle turjal asuva eksperimentaalse seadeldise MOXIE (Mars Oxygen In-Situ Resource Utilization Experiment) abil eelmise aasta aprillis esimesed grammid hapnikku. Selleks poolitas umbes rösteri mõõtu ja 300 vatise võimusega masin kuumuse ja keemiliste reaktsioonide abil Marsi atmosfääris leiduva süsihappegaasi (CO2) vingugaasiks (CO) ja hapnikuks (O). Esimese katsetuse käigus õnnestus niimoodi valmistada umbes 5 grammi hapniku, millest piisakas inimesele hingamiseks kusagil kümneks minutiks.
MOXIE näol on tegemist esialgu vaid tööpõhimõtet tõestava eksperimendiga, millest õpitud teadmiste põhjal saaks kunagi Marsile saata juba suurema ja võimsama hapnikumasina, mis hakkaks seda väärtuslikku gaasi tootma ja koguma juba praktilistes kogustes.
Marsil eesootavatel hapnikuvarudel oleks kaks väga tähtsat eelist. Esiteks on seda muidugi vaja selleks, et Marsile saabunud astronaudid (või kosmonaudid või taikonaudid) saaksid seda kasutada hingamiseks. Teine ja mõnes mõttes isegi tähtsam vajadus puudutab aga seda, et Marsilt tagasi Maale lendamiseks on vaja tonnide viisi raketikütust, mida on väga kulukas ja keerukas Maalt kaasa vedada. Raketikütuse oksüdeerijaks kasutakse teatavasti vedelat hapniku. Selle eraldamise protsessist ülejäänud vingugaasi ja vett kombineerides saaks aga valmistada metaani ehk siis juba raketikütuse oksüdeeritavat komponenti. Arusaadavalt oleks ülimalt mugav, kui me saaksime lennata Marsile, seal raketipaagid kütust ja hapniku täis tankida ning tagasi suunduda. Ainus probleem on, et meil oleks sealt tagasi tulemiseks vaja kusagil 30-50 tonni kütust. Iseenesest poleks aga taolistel hapnikujaamadel takistuseks töötada päikesejõul aastaid ja aastaid.
Teine suur teaduslik verstapost ja üks Perseverance missiooni üks peamisi ülesandeid on olnud aga pinnaseproovide võtmine, konserveerimine ja "maha pillamine". Nimelt kogub Perseverance enda robotkäe otsas oleva tööriista abil marsikividest, pinnasest ja atmosfäärist proove ning ladustab neid spetsiaalsetesse pisikestesse kapslitesse, mille kulgur endast tee peale maha jätab. Kunagi, hetkel veel täpsustamata tulevikus, saadetakse Marsile üks või kaks lisamissiooni, mis need omakorda sealt üles korjab ning tagasi Maale toimetab. Sellega oleks täidetud üks planeediteadlaste suurimaid unistusi - rikkumata pinnaseproov otse Marsilt maises laboris. Esimene edukas taoline proov võeti kulguri poolt eelmise aasta 1. septembril ning nüüdseks on neid kokku võetud kuus (esimene oli tühi kontroll). Perseverance sisemuses ootab veel tühja 37 kapslit, mis peaksid saama tulevate aastate jooksul täidetud.
Kulguri kaugemaks sihtmärgiks on jõuda 45 kilomeetrise läbimõõduga Jezero kraatri servas asuva 3,4-3,6 miljardit aastat vana Neretva Vallis deltani. Iidse jõe suubumispaik peaks olema üks parimaid kohti planeedil, kust võiks leida ammuse elu jälgi.
All valik fotosid Perseverance (ja Ingenuity) senisest teekonnast ja avastustest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar