Teisipäevasel külmal õhtul oli kasvav Kuu valgustatud 64% (täna 91%), mis teeb süvataeva objektide (kõik see, mis Päikesesüsteemist väjaspool) pildistamise üsna raskeks. Üks vähestest eranditest sellele levinud probleemile* on hajustäheparved, mille tähtede sära suudab Kuu poolt piimjaks värvitud atmosfäärist rahuldaval määral läbi tulla.
All kaks teisipäevast fotot. Esimesel meie planeedi truu kaaslane ja teisel Kaksikparv Perseuse tähtkujus (NGC 869 ja NGC 884), mille pani oma taevakataloogi kirja juba kreeka astronoom Hipparchus 2150 aastat tagasi. Mõlemad täheparved asuvad Maast umbes 7500 valgusaasta kaugusel ja neid lahutab vaid mõnisada valgusaastat. Nende vanuseks on hinnatud umbes 13 miljonit aastat ehk siis kosmilises mõttes alles eile. Lisaks tuhandetele tähtedele, mille seas on arvukalt noori ja kuumi siniseid ülihiidtähti asub NGC 884 parves (vasakul) viis hästivaadeldavat punast ülihiidu, mille kõrval tunduks meie endi Päike pisikese kääbusena.
Kolmandaks kuvatõmmis vabavaralisest planetaariumiprogrammist Stellarium, kus on näha Kaksikparve (sinine kast) ja Kuu asukohti taevavõlvil teisipäeval kell 21. Tänaseks on Kuu liikunud meie vaatenurgast Sõnni tähtkujusse (täpselt "sarvede" vahele). Selle aasta esimene täiskuu saabub 18. jaanuaril hommikul kelll 9:17.
Kaksikparv: 40x35sek ISO800, Orion 8" Astrograph, Skywatcher EQ6R-pro, Nikon D5600, L-Pro filter. PHD2, APT, DSS, Pixinsight.
Kuu: 1/250sek ISO100, üksik kaader, kontrasti ja kurvide timmimiseks Photoshop.
*Kuu segavat mõju saab vältida kasutades pildistamiseks kitsasriba filtreid, mis lasevad endast läbi vaid selliseid valguse lainepikkuste vahemikke, mida pildistatav objekt kiirgab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar