Taevas rändab komeet Leonhard

Saage tuttavaks komeet Leonhardiga (C/2021 A1*), mis avastati selle aasta jaanuaris, kui see veel asus Jupiteri ja Marsi orbiitide vahel (umbes 750 miljonit kilomeetrit Päikesest). Detsembri keskel möödub see oma tugevalt väljavenitatud orbiidil suhteliselt lähedalt Maast ja Veenusest (vastavalt 35 ja 4,2 miljonit kilomeetrit), jõuab jaanuari esimestel päevadel oma lähimasse punkti Päikesele ehk periheeli ning ilmub siis järgmise aasta alguses selle tagant uuesti välja, et naaseda kaugetele Päikesesüsteemi välisaladele. Kusjuures praeguste arvutuste kohaselt visatakse komeet peale lähikohtumist Päikesega oma kodusüsteemist sootuks välja ehk siis see jääb edaspidi rändama tähtedevahelises ruumis.

Foto autoriks on Dan Bartlett, tehti nädal tagasi USA-st California osariigist, kasutades suhteliselt kogukat teleskoopi ning ühtekokku 62 võtet. Kuna komeedid liiguvad taustal olevate kinnistähtede suhtes üsna nobedalt (komeet kihutab Päikese suunas üle 70km/s), läks sellise foto jaoks vaja kahte komplekti fotosid - ühed, mis jälgisid komeeti ja teised, mis jälgisid tähti - mis hiljem arvuti kokku monteeriti. Suuremalt näeb fotot siit: https://apod.nasa.gov/.../CometLeonard_Bartlett_4006.jpg

Nagu komeedid ikka, koosneb mõne kilomeetrise läbimõõduga Leonhard peamiselt vee-, süsihappe- ja metaanijääst, mis on Päikesele lähenedes hakanud kiirguse mõjul aurustuma ehk sublimeeruma. Sellest on komeedituuma ümber moodustunud tohutu ja mõõtmetelt üha kasvav gaasikest ehk kooma ning Päikesest alati eemale "puhutud" saba. Kuigi komeetide maksimaalset heledust on kurikuulsalt keeruline ennustada, lubavad optimistlikumad prognoosid, et Leonhard võib detsembris ületada silmaga nähtavuse piiri. Binokli või teleskoobiga peaks teda olema aga igal juhul võimalik tipus vaadelda. Ainult selle taevast üles leidmine võib osutuda suhteliselt keeruliseks.

Hetkel asub Leonhard Jahipenide tähtkujus, mida on idataevas meie asukohast kõige paremini näha varahommikutel. Tulevatel nädalatel, langedes üha Päikesele lähemale, möödub see heledast Arktuurusest ning liigub siis lõunataevasse, kus see viimaks päikesesesäras vaadeldamatuks muutub.

*Komeedi avastajaks on astronoom G. J. Leonard Mount Lemmoni observatooriumist USAs Arizona osariigis. Tegemist oli selle aasta esimese avastatud komeediga.