Sajandite pikim kuuvarjutus

Homme leiab läänepoolkera kohal aset poolvarjuline kuuvarjutus, mille kestvus on viimase poole tuhande aasta pikim. Eestist jääb see paraku geograafilise ebaõnne tõttu praktiliselt nähtamatuks.

Nagu nimest järeldada võib tähendab poolvarjuline kuuvarjutus seda, et Kuu ei sukeldu täielikult Maa poolt heidetud täisvarju (umbra), vaid liigub kas osaliselt või täielikult läbi selle poolvarju (penumbra). Seekord läheb asi päris napiks, kuna varjutuse tipphetkel asub koguni 97% Kuust täisvarjus, jättes endast vaid pisikese killukese poolvarju alasse. Peamiselt tänu sellele, kuid lisaks ka asjaolule, et varjutus toimub kõigest 1,7 päeva enne kui Kuu saavutab oma orbiidi apogee ehk kaugeima punkti*, viibib Kuu täisvarju alas kokku 3 tundi ja 28 minutit. See teeb sellest pikima poolvarjulise kuuvarjutuse, mida viimase 580 aasta jooksul meie planeedi pinnalt näha on olnud.

Algusest lõpuni ja täies hiilguses (kokku 6 tundi) näeb homse varjutuse ära Põhja-Ameerikast, Alaskalt, Vaiksest ookeanist, Venemaa kirdenurgast ja Uus-Meremaa idaosast. Vaatlejad Lõuna-Ameerikas ja Ida-Aasias näevad osaliselt täisvarjus ja seega osaliselt ka sügavpunaseks värvunud Kuud vastavalt selle loojangu ja tõusu ajal. Enamuse Euroopa (sh Eesti) ja Kesk-Aasia jaoks siseneb või väljub tõusev või loojuv Kuu vaid Maa poolvarjust, mis tumendab selle servasid õige pisut. Näiteks Tallinnast vaadates libiseb madalal loodetaevas asuv Kuu poolvarju homme kell 8:02. Paraku juba 20 minutit hiljem see loojub. Eesti aja järgi kell 9:12 siseneb meie jaoks juba horisondi alla vajunud Kuu Maa täisvarju ning saavutab maksimumi kell 11:02. Vastavalt kell 12:47 ja 14:03 väljub see täisvarjust ja poolvarjust.

Varjutuse nähtavuse alad. Tumehallis alas ei ole varjutust üldse näha.

Kel pole õnne homme praktiliselt teisel pool maakera paikneda, peab varjutuse vaatlemisel leppima mõne otseülekandega või siis varuma veidi kannatust nägemaks peaaegu garanteeritult võimast pildimaterjali, mis peale taolisi astronoomilisi sündmusi sotsiaalmeedias kulutulena levima hakkab.

*asudes apogees ehk oma orbiidi kaugeimas punktis liigub Kuu ühtlasi Maa ümber kõige aeglasemalt (Kepleri teine seadus). See tähendab, et see viibib varjualas pikemat aega kui näiteks perigees ehk lähimas punktis ning kiiremini liikudes.