DART suundus põrkuma asteroidiga

Eile startis Ühendriikide Vandebergi baasist ühe hetkel veel kauge asteroidipaari poole teele NASA missioon, mis kannab nime DART* (tõlkes "sööstma" või "viskenool"). Tegemist on esimese kosmosemissiooniga ajaloos, mille eesmärgiks on tahtlikult muuta taevakeha trajektoori. Seda selleks, et tulevikus teha sama mõne meie planeeti ohustava asteroidi või komeediga.

Pool tonni kaaluva DART kosmoseaparaadi ülesanne on üsna lihtne - reisida kümme kuud kohtumaks ühe kaksikasteroidiga ning sellest väiksemaga 6,7 kilomeetrit sekundis põrkuda. Täpsemalt on DARTi sihtmärgiks 170 meetrise läbimõõduga Dimorphos, mis tiirleb umbes kilomeetri kaugusel 780 meetrise läbimõõduga Didymosest. Tegemist on potentsiaalselt Maale ohtliku binaar- ehk kaksikasteroidiga, mis möödus 2003. aastal Maast "vaid" 7,8 miljoni kilomeetri kauguselt. DARTi kokkupõrge on järgmise aasta septembri lõpus plaanitud aset leidma hetkel, kui Didymos-Dimorphos on oma orbiidil taas Maale suhteliselt lähedal (vaata alt animatsiooni).

DARTi trajektoor (lilla), Maa orbiit (sinine), Didymose orbiit (roheline). Lisaks kollase ja helesinisega asteroidide 2001 CB21 ja 3361 Orpheus orbiidid, millest DART lähedalt mööda lendab.

Arvutused näitavad, et kokkupõrke tagajärjel peaks Dimorphose orbitaalkiirus ümber oma emaasteroidi muutuma 0,4mm/s võrra. See ei kõla küll millegi märkimisväärsena, kuid pikema aja peale omab see reaalset efekti. Kujutagem näiteks ette Maad ohustavat asteroidi, mille kokkupõrge peaks aset leidma aastaid tulevikus. Kui kohe-kohe Maaga põrkuva asteroidi puhul poleks meil aega eriti midagi teha, siis pikema tegutsemisaja olemasolul saaksime me üritada selle liikumissuunda õige pisut muuta. Sadade miljonite või miljardite kilomeetrite pikkuse teekonna peale kasvaks asteroidi trajektoori esialgne väga väike nihe juba oluliselt. On ju ikka suur vahe, kas see põrutab näiteks otse keset Euroopat või läheb meie planeedist tuhande kilomeetri kauguselt mööda.

Hüpoteetilise aga sugugi mitte mõeldamatu asteroidi liikumissuuna muutmiseks on välja pakutud mitmeid mooduseid - näiteks saates asteroidile raketimootoriga varustatud sond, laotada selle pinnale laiali päikesepuri või saata sinna automaatne kaevandusmasin, mis pinnast perioodiliselt minema heidab (tuletagem meelde Newtoni kolmandat seadust). Neist kõigist kõige lollikindlam ja praeguse tehnoloogia juures teostatav on aga lihtne kineetilise mürsu põhimõte, kus ühe keha liikumisenergia antakse üle teisele ehk siis taevakehaga põrgatatakse võimalikult massiivne ja võimalikult kiirelt liikuv...ese.

DART missioon startis USAst California osariigis asuvast Vandenbergi baasist oma sihtmärgi poole eile hommikul. Kanderaketiks SpaceX Falcon 9.

DART laboris viimaseid ettevalmistusi läbimas.

Kuidas täpselt selle energia ülekanne asteroidi puhul toimiks ongi tähtis küsimus, millele DART reisib vastust saama. Kosmoseaparaadi vägivalgset lõpp-peatust silmas pidades on selle näol tegu suhteliselt lihtsa disainiga. Peale raketimootorite, millest peamine on tegelikult üpris revolutsiooniline ioonmootor, mis töötab puhtalt päikeseenergia jõul, on sondil kaasas vaid sidesüsteemid, paar sensorit ja kaamera. Paar päeva enne kokkupõrget eraldub selle küljest aga Itaalias ehitatud kuupsatelliit LICIACube, mille ülesandeks saab kokkupõrget kaamerate ja muude instrumentide abil jäädvustada. Asteroidi orbiidi muutust kavatsetakse aga pikema aja jooksul jälgida eeskätt maisete teleskoopide kaudu. Lisaks on Euroopa Kosmoseagentuuril plaanis missioon nimega Hera, mis peaks kaksikasteroidi juurde jõudma viis aastat peale kokkupõrget ning selle mõju kahe kuupsatellidi abil lähemalt ja pikema aja vältel uurima.

Kunstniku nägemus DARTi viimastest hetkedest.

*Akronüüm DART on moodustatud inglise keelsest sõnaühendist "Double Asteroid Redirection Test" ehk siis otsetõlkes "kaksikasteroidi kõrvalekallutamise test".