Kui pühapäeval 75 aastat tagasi tegi ameeriklaste poolt modifitseeritud V-2 rakett esimese foto kosmosest (105 kilomeetri kõrguselt oma koduplaneedist), siis täna 30 aastat tagasi külastas Jupiteri orbiidile teel olnud Galileo sond asteroid Gasprat. Ajaloo esimese möödalennu käigus asteroidist möödus Galileo sellest 1600 kilomeetri kauguselt suhtelisel kiirusel 8 kilomeetrit sekundis. Kuna Galileo kaamerate nägemisulatus oli küllaltki kitsas (5 kraadi) ning Gaspra täpne asukohta möödalennu hetkel teada 200 kilomeetrise veamarginaaliga, oli kogu ettevõtmise suurimaks probleemiks, et asteroidile lähemal kui 40 tuhat kilomeetrit asudes ei oleks sond teadnud kuhu täpsemalt oma kaamerasilma suunata. Teedrajavat, nii-nimetatud optilist navigatsiooni kasutades suudeti siiski asteroidi orbiiti jooksvalt täpsustada ning esimesed lähifotod asteroidist jäädvustada. Neist parim suudeti teha kauguselt 5300 kilomeetrit, mis lubas Gaspra pinnal eristada kuni 54 meetrise läbimõõduga detaile ning tänu asteroidi suhteliselt kiirele pöörlemisele (periood 7h) õnnestus selle pinnast üles pildistada kusagil 80 protsenti.
Galileo sondi lähenemine asteroid Gasprale.
Galileo kaamerate ja muude instrumentide kaudu saime teada, et 18 kilomeetrit pikk ja 10 kilomeetrit lai Gaspra on üsna levinud S-tüüpi (kivine) asteroid, mis on lisaks arvukatele kraatritele kaetud mitme suhteliselt tasase alaga. Siiani pole päris kindel, et kas need on moodustunud asteroidi praktiliselt olematus gravitatsioonis toimunud kokkupõrgete käigus või pärinevad need ajast, kui Gaspra murdus (pigem siis löödi) lahti mingist suuremast asteroidist. Kusjuures olles tekkinud suhteliselt hilises kokkupõrkes, kuulub Gaspra niinimetatud Flora asteroidide perekonda, mille kõige kuulsamaks liikmeks arvatakse olevat asteroid, mis lõpetas 66 miljonit aastat tagasi Maaga põrgates dinosauruste valitsemisaja. Gaspra ise tiirleb õnneks stabiilsel orbiidil Marsi ja Jupiteri vahelise asteroidide vöö sisemistel aladel (2,2 aü-d, periood 3,29 aastat) ning otsest ohtu meie valitsemisajale ei kujuta.
 |
| Lähima foto Gasprast tegi Galileo asteroidist 5300 kilomeetri kauguselt. |
513 Gaspra avastati 1916. aastal vene astronoom Grigori Neumini poolt, kes andis sellele nime Musta Mere ääres asuva suvituspaiga järgi, mida külastasid regulaarselt tema kaasaegsed Maksim Gorki ja Lev Tolstoi.
 |
| Galileo sondi trajektoor teel Jupiteri orbiidile. Selleks sooritas sond ühe möödalennu Veenusest ja kaks Maast. Gaspra orbiit on tähistatud helesinisega. |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar