1977. aastal startisid Päikesesüsteemi kaugemate nurkade poole teele kaks identset kosmoseaparaati, mille ülesandeks oli varasemast palju lähemalt uurida gaasihiide Jupiteri ja Saturni ning jäähiidudeks kutsutud Uraani ja Neptuuni. Nende nüüdseks legendaarsesse staatusesse tõusnud robotsondide nimedeks oli Voyager 1 ja 2.
Asudes meist tänaseks vastavalt üle 11 ja 14 miljardi kilomeetri kaugusel (127 ja 153 korda kaugemal kui Maa Päikesest) on need imelised umbes bussisuursed masinad siiani töökorras ning maapealse juhtimiskeskusega ühenduses. Ühtlasi on need kaugeimad inimkätega valmistatud objektid, mis eemalduvad meist kiirusega 34 ja 38 kilomeetrit sekundis ning jätkavad selle tegemist tõenäoliselt miljardeid aastaid. Vaatamata maises mõttes hoomamatule kiirusele kuluks neil meile lähima täheni jõudmiseks umbes 20 tuhat aastat. Paraku nad ei suundu lähima tähe poole.
Kuigi Jupiteri ja Saturni poole olid mõned aastad enne Voyagere saadetud Pioneer 10 ja 11 sondid, mille vahendusel nägime neid enigmaatilisi hiidplaneete esimest korda lähedalt, olid just Voyagerid nende ja veel kaugemate planeetide uurimisel revolutsioonilised. Selle peamiseks põhjuseks oli nende oluliselt kopsakam eelarve ja palju kvaliteetsemad kaamerad ja instrumendid (toona paranes kaamerate võimekus aastast-aastasse hüppeliselt).
Voyageride teekonna planeerimisel mängis toona võtmerolli haruldane hiidplaneetide joondumine, mis kordub iga 175 aasta tagant, ning mis lubas sondidel planeetide endi gravitatsiooni ära kasutades liikuda ühe juurest teise juurde. Nii jõudis Voyager 1 1979. aasta jaanuaris Jupiteri juurde ning kaks aastat hiljem Saturni juurde. Voyager 2 külastas lisaks neile veel Uraani (1986) ja Neptuuni (1989). Neid kahte Päikesesüsteemi kaugemat planeeti ei ole külastanud mitte ükski teine robotsond ning näib, et seda ei juhtu ka millalgi lähitulevikus.
Kuigi Voyageridest ja nende avastustest võiks kirjutada lõputult, oleme alla kogunud mõned parimad nende poolt Maale edastatud fotod. Tõepoolest, Jupiteri ja Saturni on nüüdseks külastanud uued ja paremad sondid. Seepärast tuleks Voyageri fotode vaatamisel arvestada nende ajaloolist konteksti. Enne nende saabumist planeetide lähistele, olid meie teadmised nende kohta väga piiratud. Parimad maapealsed teleskoobid näitasid meile, et Jupiter on vöödiline ja Saturn on rõngastatud (Pioneerid ei teinud seda pilti palju selgemaks) ning Uraan ja Neptuun on sini-rohekad kerakesed kusagil kaugel kosmosehämaruses. Neist kaht esimest olid inimesed tundnud ja silmaga jälginud tuhandeid aastaid. Nüüd oli meil võimalus neid viimaks näha, viies ellu unistuse, mis oli võib-olla sama vana kui inimkond ise.
Reaalajas tiksuvat infot Voyageride kiiruse, kauguse ja asukoha kohta saab vaadata siit (eriti lahe on see 3d simulatsioon nende paiknemise kohta Päikesesüsteemi tasandi suhtes): https://voyager.jpl.nasa.gov/mission/status/  |
| Neptuun ja Triton. |
 |
| Neptuun. |
 |
| Neptuun ja Triton. |
 |
| Triton. |
 |
| Kunstniku nägemus Voyagerist Jupiteri juures. |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar