Kui itaalia astronoom, filosoof ja tänapäevase teaduse esiisa Galileo Galilei 1610. aastal tõenäoliselt esimese inimesena vastleiutatud teleskoobi Jupiter poole suunas, nägi ta selle ümber nelja heledat täppi. Vaatlusi jätkates mõistis ta peagi, et tegemist on kauge planeedi ümber tiirlevate kuudega. See läks vastuollu kiriku seisukohaga, et Maa on liikumatuna terve universumi kese ning kõik teised taevakehad liiguvad ümber selle. Olles juba eelnevalt kaalunud sadakond aastat tagasi elanud Poola astronoomi ja matemaatiku Mikołaj Kopernikuse revolutsioonilist ideed, et hoopis Päike asub (universumi) keskel ning planeedid (kaasarvatud Maa) tiirlevad selle ümber, leidis Galilei oma vaatluste käigus sellele hüpoteesile viimaks vaatluslikku toetust. Tema mõtlemine oli lihtne - kui kuud tiirlesid ümber Jupiteri, siis ometigi ei saa kõik kehad tiirelda ümber Maa. Jätkates vaatlusi Veenuse muutuvate faasidega, leidis ta Kopernikuse ideedele enda jaoks lõpliku kinnituse. Aastaid hiljem tõestas seda matemaatiliselt Saksa astronoom Johannes Kepler (1571-1630).
Galilei avaldused ja kirjutised heliotsentrilisest ehk päikesekesksest maailmapildist kohtasid otseloomulikult laialdast halvakspanu enamike toonaste kirikutegelaste, filosoofide ja astronoomide seas. Nende peamiseks argumendiks oli, et selline idee läheb vastuollu pühakirjaga. Samuti läksid Galilei väited mägedest ja kraatritest Kuul vastuollu pea kaks tuhat aastat tagasi elanud Aristotelese õpetustega, mida toonased filosoofid ikka veel ülima au sees hoidsid ning mis väitis, et Kuu on täiuslik kera. Galilei kunagine sõber, aga hiljem Urban VIII nimeliseks paavstiks pühitsetud kardinal Barberini olevat keeldunud elu lõpuni pilku läbi Galilei teleskoobi heitma. Sellest võimalusest loobus ka enamus tema vastasteks olevatest filosoofidest. Tõenäoliselt kartes, mida nad seal näha võivad. Need vähesed, kes seda tegid, väitsid hiljem, et peale peavalu ei näinud nad selles midagi. Näiteks Galilei rivaal Cesare Cremonini ütles peale üht põgusat vaatlust järgmist: "Ma ei soovi seista väidete taga, millest mul ei ole mingit teadmist ning mida ma ei ole näinud ... läbi klaaside vaatamine tekitas mul vaid peavalu. Aitab! Ma ei taha sellest enam midagi kuulda."
25. veebruari 1616. aastal tunnistas Katolik kiriku inkivisitsioon heliotsentrisliku maailmavaate ketserluseks, põhjendades, et selline mõte on "filosoofias rumal ja absurdne ja ametlikult ketserlik, kuna see käib otseselt vastu paljudele värssidele Piiblis*." Järgmisel päeval toimunud kardinalide koosolekul käskis paavst Paul V edastada Galileile otsuse, mille ametlik dokument tehti avalikuks alles 2014. aastal. Selles seisis: "[Galilei] peab täielikult loobuma... arvamusest, et Päike seisab maailmade keskel paigal ning Maa liigub ning tal on keelatud sellist arvamust mõelda, õpetada ja kaitsta igal moel. Nii suuliselt, kui kirjalikult." Otsusega käis kaasas ähvardus, et peaks astronoom seda rikkuma, ootab teda juba tõsisem karistus.
1632. aastal, olles ise juba 68. aastane, avaldas Galilei kiiresti populaarseks saanud raamatu pealkirjaga "Dialoog kahe peamise maailmavaate üle", kus Koperniku ideed toetav teadlane Salviati vestleb erapooletu ja aruka õpetlase Sagredo ning ennasttäis Aristotelest toetava tegelase Simpliciotoga (tõlkes lihtsameelne). Viimane esitab raamatus tüüpargumente geotsentristiliku ehk maakeskse maailmavaate poolt ning keda kujutatakse sisuliselt intellektuaalselt oskamatu tolana. Aasta peale raamatu ilmumist kästi Galileil ilmuda kohtu ette põhjusel, et "ta peab tõeseks väärat seisukohta, et Päike on maailma keskel." 22. juunil 1633. aastal mõisteti ta süüdi "ilmselges ketserluses" ning tal kästi sellisest ideest taganeda, seda "needa ja jälestada". Karistuseks mõisteti ta elu lõpuni koduaresti. Populaarse, aga tõenäoliselt väljamõeldud legendi kohaselt olevat Galilei peale otsuse kuulmist lausunud itaaliakeelsed sõnad "eppur si muove" ehk "ometigi ta liigub". Ta pidas silmas Maad. Galilei suri koduarestis 1642. aasta 8. jaanuaril. Ta oli siis 77 aastane.
|
Joseph-Nicolas Robert-Fleury maal Galilei kohtuprotsessist.
|
Ühes viimases pöördumises oma toona juba elavate kirjast lahkunud sõbrale ja mõttekaaslasele Keplerile kirjutas ta nii: "Ma olen olnud voodis viimased viis nädalat, sunnitud siia nõrkuse ja muude vaevuste tõttu, millest mu kõrge 74 aastane vanus ei luba paraneda. Sellele lisaks (oh meeleheidet!) on minu parem silm - silm millega (lubage mul väita) olen ma teinud nii vägevaid avastusi - jäänud igaveseks pimedaks. Minu vasak silm, mis oli ja on kehv, on muutunud kasutuks sellest pidevalt voolavate pisarate tõttu."Nii uskumatu, kui see ka ei tundu, siis Katolik kirik tunnistas, et Galileil oli olnud õigus alles 1992. aastal ehk 350 aastat peale teadlase surma. Selleks ajaks olime me juba ammu külastanud kosmosesondide abil kõiki Päikesesüsteemi planeete, avastanud esimese eksoplaneedi tiirutamas teise tähe ümber ning möödunud oli 23 aastat inimeste esimestest sammudest Kuul. Lisaks oli möödunud aastakümneid avastusest, et Päike on kõigest üks sadest miljarditest tähtedest Linnutee galaktika äärealadel ning, et Linnutee on kõigest üks sadadest miljarditest (kui mitte triljonitest) galaktikatest universumis, millel ei olegi keset.
|
Keegi ei taha vaadata läbi Galilei teleskoobi. Autor: H. J. Detouche |
Jupiter, koos oma nelja Galilei poolt avastatud suurema kuuga on praegu ja tulevatel kuudel nähtaval väga heleda tähena hilisõhtuses ja öises lõunataevas. Planeedi ümber tiirlevad kuud näeb ära isegi binokliga. Kui te ei taha neid vaadata, siis võite alati vabanduseks tuua peavalu. *Mõned lõigud Piiblist, mis lähevad vastuollu faktidega, et Maa tõepoolest liigub (tiirleb ümber Päikese), mitte ei püsi ühe koha peal ning, et mitte Päike ei liigu meie suhtes, vaid seda teeb Maa pöörlemine.- Psalmid 93:1 "Issand on riietunud/ta on vöötunud võimusega/ka on ta kinnitanud maailma/et see ei liiguks."
- Psalmid 104:5 "Sa rajasid maa tema alustele/nõnda et see ei liigu/mitte iialgi ega igavesti."
- Koguja 1:5 "Ja päike tõuseb ja päike loojub/ning läheb tagasi oma paika/kust ta jälle tõuseb."
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar