Aasta ainuke täielik kuuvarjutus

Täna Eesti aja järgi kell 14:14 saabub hetk, kui Maalt vaadates on Kuu täielikult Päikese poolt valgustatud. Õigemini see peaks niimoodi olema. Tegelikult läbib Kuu sellel ajal Maa poolt heidetud varju ehk toimumas on käesoleva aasta esimene ja ainuke täielik kuuvarjutus. Kellaaega vaadates ja teades, et täiskuu peab Päikese suhtes asuma vastastaevas, saab järeldada, et varjutust on näha peaaegu teisel pool maakera Vaikse Ookeani kohal ja ümber. Parimateks kuivamaa vaatluspaikadeks on Hawaii saarestik, Uus-Meremaa, Austraalia ja Ameerika läänekallas.

Täieliku kuuvarjutuse käigus värvub Kuu punakaks, kuna päikesevalgus jõuab selleni läbi Maa paksu atmosfääri. Täisvarjus asuva Kuu umber on näha sellele eelnevad etapid. Fotod pärinevad 2018. aasta juuli kuuvarjutusest, mis oli 21. sajandi pikim. Autor: Cory Schmitz

Kuu siseneb Maa poolvarju Eesti aja järgi kell 11:47, täisvarju kell 12:44 ning ajavahemikus 14:11 kuni 14:25 asub see täielikult Maa varjus (maksimum 14:18). Kuu lahkub täisvarjust ja poolvarjust vastavalt kell 15:52 ja 16:49.

Tänane kuuvarjutus oma märkimisväärne oma lühiduse poolest. Nimelt veedab seekord Kuu Maa täisvarjus vähem kui 15 minutit - miski mida sellel sajandil enam ette ei tule. Käesoleva sajandi lühim varjutus leidis aset 2015. aasta aprillis ning kestis kõigest 12 minutit. Seevastu kõige pikemad täielikud varjutused võivad kesta ligemale kaks tundi, nagu näiteks 2018. aasta juuli varjutus, kus Kuu oli täielikult varjutatud kokku 1 tund ja 44 minutit ning mida sai osaliselt näha ka Eestist.

Varjutuse kulg Eesti aja järgi. Pange tähele, et Kuu satub vaid viivuks Maa täisvarju.

Niivõrd lühikest aega kestval täisvarjutusel on kaks peamist põhjust. Esiteks satub Kuu seekord oma teekonnal vaid vaevu-vaevu Maa poolt heidetud täisvarju sisse (vaata jooniselt) ning teiseks leiab see aset ajal, kui Kuu asub meile peaaegu kõige lähemas punktis ehk perigees. Mõnikord nimetatakse sellele ajale sattuvat täiskuud ka superkuuks. See tähendab, et Kuu on taevas keskmisest suurem ning ka selle liikumiskiirus orbiidil on nobedam ehk see liigub varjust kiiremini läbi.

Nagu täielike kuuvarjutustega ikka, siis täiesti ära see taevast ei kao, vaid muutub pigem tumepunaseks. Selle eest võib tänada Maad ümbritsevat atmosfääri, milles hajunud ja peegeldunud päikesevalgus mingil määral ikkagi Kuuni jõuab. Kui me saaksime sel ajal asuda Kuul ning vaadata Maad, siis täisvarjutuse ajal moodustuks Maa ümber tumepunane rõngas, mis kujutab endast otsekui 360 kraadist päikeseloojangut.

Selline võiks välja näha vaade Kuult Maa suunas ajal kui see asub viimase varjus. Tervet simulatsiooni näeb siit: https://moon.nasa.gov/.../98/lunar-eclipse-of-april-15-2014/

Eestist saab täielikku kuuvarjutust näha alles 2025. aasta novembris, kuid juba kahe nädala (10. juuni) pärast avaneb meil üsna harukordne võimalus vaadelda osalist päikesevarjutust ehk seda kui Kuu liigub meie ja Päikese vahelt läbi. Eestist vaadatuna libiseb Kuu Päikese ette mõni minut enne kella ühte, saavutab maksimumi (23,25% päikesekettast) kell kaks ning lõppeb natukene peale kolme. Selle kohta kirjutame lähemalt juba siis kui aeg sinnamaale jõuab.

Varjutust, mida kutsutakse tänavu lausa superverekuuks (superkuu+punasena paistev varjutatud Kuu) saab otseülekandes jälgida siit: https://www.youtube.com/watch?v=qaCROdt5Hi0