Mõne päeva eest lennutati Marsil esmakordselt motoriseeritud lennumasinat - Ingenuity kopterdrooni. Nüüd on Mars2020 missioon hakkama saanud järjekordse ajalooürikutesse kuuluva eduka eksperimendiga. Nimelt valmistas Perseverance kulguri turjal asuv MOXIE nimeline masinavärk esmakordselt teise taevakeha pinnal puhast hapniku.
MOXIE (Mars Oxygen In-Situ Resource Utilization Experiment) kujutab endast kusagil rösteri mõõtu seadeldist, mille ülesandeks on kuumuse ja keemiliste reaktsioonide abil poolitada Marsi atmosfääris leiduv süsihappegaas (CO2) vingugaasiks (CO) ja hapnikuks(O). Paar päeva tagasi andis NASA teada, et MOXIE on suutnud valmistada esimesed viis grammi hapniku, millest piisaks inimesele kusagil kümneks minutiks hingamiseks. 300-vatine seadeldis suudaks teoreetiliselt valmistada 10 grammi hapniku tunnis.
Marsil eesootavatel hapnikuvarudel oleks kaks väga tähtsat eelist. Esiteks on seda muidugi vaja selleks, et Marsile saabunud astronaudid (või kosmonaudid või taikonaudid) saaksid seda kasutada hingamiseks. Teine ja mõnes mõttes isegi tähtsam vajadus puudutab aga seda, et Marsilt tagasi Maale lendamiseks on vaja tonnide viisi raketikütust, mida on väga kulukas ja keerukas Maalt kaasa vedada. Raketikütuse oksüdeerijaks kasutakse teatavasti vedelat hapniku. Selle eraldamise protsessist ülejäänud vingugaasi ja vett kombineerides saaks aga valmistada metaani ehk siis juba raketikütuse oksüdeeritavat komponenti. Arusaadavalt oleks ülimalt mugav, kui me saaksime lennata Marsile, seal raketipaagid kütust ja hapniku täis tankida ning tagasi suunduda. Ainus probleem on, et meil oleks sealt tagasi tulemiseks vaja kusagil 30-50 tonni kütust. Iseenesest poleks aga taolistel hapnikujaamadel takistuseks töötada päikesejõul aastaid ja aastaid.
Mehitatud marsilennud tunduvad hetkel veel kauge unelm (vaatamata SpaceX-i juhi Elon Muski julgetele lubadustele), kuid MOXIE ja teised sarnased eksperimendid viivad meid sellele inimkonna järgmisele sammule üha lähemale.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar