Lähipäevadel jõudis/jõuab oma kõrghetke selle hooaja esimene suurem meteoorivool - lüriidid. Vool on inimkonnale kauem teadaolev omataoline, sest esmakordselt kirjeldati seda Hiina astronoomide poolt juba 687. aastal enne meie aega.
2014. aasta lüriidid nähtuna Tšiili Atacama kõrbest. Autor Yuri Beletsky
Nagu enamik meteoorivoole pärinevad ka lüriidid Päikesesüsteemi sisealasid külastanud komeedi tolmusest kiiluveest, millest meie planeet igal aastal läbi sõidab. Sel puhul on selleks pikaperioodiline komeet nimega Thatcher, mis satub Päikese lähistele iga 415 aasta tagant (viimati 1861. aasta mais). Iga 60 aasta tagant läbib Maa oma orbiidil komeedi tolmupilve eriti tihedat piirkonda, tekitades tavapärasest vaatemängulisemaid meteoorisadusid või lausa -tormisid. Näiteks aastatel 1803, 1922 ja 1982 võis lüriidide tipus näha ligi veerandsada meteoori tunnis. Tänavused lüriidid paraku midagi väga tavapäratut ei paku ning ka peagi täituv Kuu lämmatab oma valgusega paljud nõrgemad lüriidid ära. Tunnis võiks neid siiski kusagil kümmekond tükki ära näha.
Nagu nimestki võib järeldada asub lüriidide radiant ehk taevaosa, millest nad tunduvad näiliselt välja lendavat, Lüüra tähtkujus. Ära tunneb selle tähtkuju hilisõhtutel idataevast kõrgemale tõusva heleda Veega järgi. Meteoorivool kestab tavaliselt 16. aprillist kuni 26. aprillini ning selle tipp jääb 21.-22. aprilli kanti. Ehk siis täna õhtul tasub taevavõlvil silma peal hoida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar