Selles Kanadas asuva Durhami ülikooli töögrupi poolt kavandatud ja superarvutite abiga ellu toodud simulatsioonis on näha kuidas käituksid omavahel põrkuvad planeedid. Olenevalt kiirusest ja -nurgast on ka nende põrgete lõpplahendused väga erinevad. Näiteks laupkokkupõrge tulemuseks oleks tõenäoliselt kahe planeedi ühinemine ning nende atmosfääri sisuline kadumine. Serviti riivamisel võib aga suurema planeedi orbiidile jääda tiirlema mõlemast taevakehast pärinev materjal, millest saab jahtudes selle kaaslane. Seda viimast peetakse hetkel ka juhtivaks seletuseks meie Kuu tekkest, kuna taolised kokkupõrked võisid varajases Päikesesüsteemis olla täiesti võimalikud.
Kui simulatsioonis osalevad kehad tunduvad veidralt vedelad, siis tasub meelde tuletada, et näiteks meie planeedi tahke koor on võrreldes selle läbimõõduga mitu korda õhem kui näiteks kanamuna koor võrreldes selle läbimõõduga. Ehk siis mandrid hulbivad sisuliselt vedelal planeedi sisemusel, mis vedeldub kokkupõrkest vabaneva energia mõjul veelgi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar