Sõnni tähtkujus asub Päikesesüsteemile kõige lähemal asuv hajustäheparv - Hüaadid. Parve tunneb palja silmaga ära selle järgi, et koos heleda ja punaka Aldebaraaniga (pole parvega seotud) moodustub käputäiest selle heledaimatest tähtedest V-kujuline asterism. Tegelikult sisaldab see kusagil 700 miljoni aasta vanune parv sadu tähti, mis asuvad gravitatsiooniliselt seotud ja enam vähem sfäärilises kogumis läbimõõduga 60 valgusaastat. Parve tuuma kaugus meist on vaid 150 valgusaastat, mistõttu ei paista see meile nii kompaktne, kui näiteks samuti Sõnni tähtkujus paiknevad Plejaadid ehk Sõel (kaugus 440 valgusaastat).
|
Hüaadide täheparv moodustab koos Sõnni kõige heledama tähe - Aldebaraaniga - taevas V-kujulise mustri. Aldebaraan pole parvega seotud ning asub meile palju lähemal. |
Täheparved kipuvad vananedes ja Linnutees tiirutades lagunema ja lõpuks hajuma. Aegamisi tõmmatakse nendest gravitatsiooniliste vastastikmõjude abil tähti välja ning algselt tihedast ja tuhandeid tähti sisaldavast parvest jääb alles suhteliselt vaene tuumik, mis hajub lõpuks täielikult Linnutee sügavustesse, kus kunagi koos tekkinud tähed võivad asuda üksteisest kümnete tuhandete valgusaastate kaugusel. Midagi sellist on juhtumas Hüaadidega ning juba ammu juhtunud selle nimetu täheparvega, milles tekkis meie Päike ja meie koos sellega.
Nüüd on Hüaadide struktuuri ja evolutsiooni lähemalt uuritud Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) Gaia nimelise satelliidi abil, mis on alates 2013. aastast tegelenud miljardite Linnutee tähtede kauguste ja liikumiste mõõdistamisega. Tänu Gaia andmetele on avastatud tuhandeid tähti, mis on kunagi kuulunud Hüaadide koosseisu ning mis nüüdseks moodustavad tuhandeid valgusaastaid pikki hõredaid ahelikke. Taolisi loodejõudude mõjul tekkinud struktuure on varasemalt avastatud kaugetest põrkunud galaktikatest, kuid täheparvede puhul on tegemist esimeste omataolisega.
|
Hüaadide tuhandeid valgusaastaid pikad täheahelikud paistaksid meile tähistaevas selliselt. |
Üllatuslikult avastati, et Hüaadide hiiglaslikud täheahelikud ei ole päris sellised, nagu need peaksid olema parve loomulikul hajumisel. Nimelt leidub neis väga hõredaid või lausa tühju piirkondi. Ahelikke moodustavate tähtede liikumist ajas tagasi simuleerides leiti, et miljonite aastate eest pidi parv põrkuma kusagil 10 miljoni Päikese massiga objektiga, mille gravitatsiooniline mõju kujundas selle tänaseks nähtava struktuuri.
Huvitaval kombel ei leidu aga parve lähistel ühtegi nii massiivset objekti (näiteks gaasipilv või täheparv), mis oleks võinud sellega põrkuda. Järelikult pidi see olema meie jaoks nähtamatu. Avastuse teinud ESA astronoom Tereza Jerabkova spekuleerib, et nähtamatu objekti näol võis tegemist olla niinimetatud tumeda aine alam-haloga. Tegemist mõistatuslikust tumedast ainest koosnevate kogumitega, mis on järele jäänud Linnutee moodustumisest ning mis tiirutavad selles ringi tänaseni. Kuigi tumedat ainet ei ole võimalik tavamõistes näha, omab see sarnaselt tavainega gravitatsiooni, mille mõju on võimalik tavaaine liikumist ehk antud juhul täheparve arengut jälgides tuvastada. Senini on taolised kogumid olnud hüpoteetilised, kuid värske avastus võib olla esimene otsene tõend nende olemasolust.
*Kreeka mütoloogias olid Hüaadid taevavõlvi üleval hoidva Titaan Atlase tütred ja Plejaadide poolõed.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar