Godzilla galatika

Seda kaunist spiraalgalaktikat Perseuse tähtkuju taustal kutsutakse USA astronoom Vera Rubini auks Rubini galaktikaks, aga ka Godzilla galaktikaks (ametlik tähis UGC 2885). Tuntud Jaapani hiidkoletise hüüdnime on galatika välja teeninud tänu oma tohututele mõõtmetele, mis teevad sellest ühe suurima teadaoleva spiraalgalaktika meie lähiuniversumis. Nimelt on selle ketta läbimõõduks ligi pool miljonit valgusaastat ehk vähemalt kaks korda rohkem kui meie Linnuteel ning see sisaldab kuni 4 triljonit (4000 miljardit) tähte.* Rubin-Godzilla kauguseks on mõõdetud 232 miljonit valgusaastat ehk sada korda kaugemal kui näiteks meie lähim spiraalgalaktika Andromeeda. Tõsiasi, et vaatamata suhteliselt suurele kaugusele paistab see antud Hubble kosmoseteleskoobi fotol välja küllaltki kogukas, peaks andma aimu kui suur see õigupoolest on.

Godzilla galaktika peaaegu täiuslikult sümmeetrilised spiraalharud annavad aimu, et sellel on minevikus olnud õnne nautida suhtelist üksildust. Selle evolutsiooni pole nähtavasti seganud lähedalt mööduvad või põrkuvad naabergalaktikad ning astronoomid arvavad, et nii suureks on sellel õnnestunud kasvada kogudes endasse galaktikatevahelist gaasi. Enamasti kasvavad galaktikad põrkudes ja liitudes. Hubble fotod siiski näitavad, et Godzilla galaktikal on tuumas selgelt eristatav piklik riba ehk varb, mille teket enamike teiste spiraalgalaktikate (Linnutee nende hulgas) puhul seletatakse tavaliselt nende orbiidil tiirlevate satelliitgalaktikate mõjuga. Antud galaktikal need aga puuduvad. See on pannud astrofüüsikuid oletama, et spiraalgalaktikate varb võib tekkida ka galaktikasiseste või näiteks tume- ja tavaaine gravitatsiooniliste interaktsioonide tulemusel.

Teine vihje, et Godzilla lähiminevik on olnud rahulik, seisneb selle suhteliselt madalas heleduses ja tagasihoidlikus tähetekke määras. On pakutud, et viimane on tal vaid 0,5 tähte aastas. Võrduseks Linnutee tähtekkeks pakutakse keskeltläbi 1 täht aastas, kuigi tähti on meie galaktikas umbes kümme korda vähem kui Godzillas. Ka selle südames peituv supermassiivne must auk näib olevat uinunud olekus, mis tähendab, et selle ligidusse ei ole juba tükk aega uut ainet sattunud.

Foto esiplaanile on jäänud ka mitmed meie endi Linnutee tähed, mille tunneb ära iseloomulike difraktsiooniristide järgi.

Täissuuruses pildifailid selle galaktika kohta leiab siit: https://esahubble.org/images/heic2002a/

*Linnutee läbimõõdu ja tähtede arvu hinnangud on uute vaatluste valguses pidevas muutumises. Antud kirjutises kasutame uusimaid andmeid, mille kohaselt on selle läbimõõduks 200 tuhat valgusaastat ja tähtede arvuks kusagil 400 miljardit.