Viimasel ajal oleme näinud hulganisti pilte Marsi pinnast. Seda tänu seal edukalt maandunud NASA kulguritele. Antud foto aga ei pärine mitte külmalt punaselt planeedilt, vaid kollakalt ja tuliselt Veenuselt, mille uurimine Venera ja Vega nimeliste sondide ja maandurite abil oli aastatel 1961-1985 üks Nõukogude Liidu edukamaid kosmoseavastusprogramme. Kuna Veenuse atmosfääri rõhk ületab meie koduse Maa oma 80 kordselt ja sealne temperatuur küündib 475 kraadini, pole midagi imestada, et paljud Venera maandurid purunesid või sulasid enne planeedi pinnale jõudmist või kukutati need sinna meelega.
Esimene pehme maandumine Veenusel (ja üldse teisel planeedil) õnnestus Venera 7 sondil 1970. aasta augustis. Kerakujuline ja igaks juhuks üle võlli tugevdatud sond suutis sealses põrgus vastu pidada vaid 23 minutit, enne kui kuumus ja rõhk selle sisemuse purustasid/sulatasid. Kaamerat Venera 7 ei kandnud, kuid esmakordselt said teadlased kinnituse sealsete ekstreemsete tingimuste kohta. Venera 8 pidas vastu juba 53 minutit ning selle fotomeeter (valgussensor) tuvastas, et fotograafia peaks Veenuse paksu pilvkatte all olema võimalik. 1975. aastal sai Venera 9 maandurist esimene, mis suutis Maale saata foto teise planeedi pinnalt.
Allolev jäädvustus pärineb 1982. aasta märtsis Veenuse ekvaatoril maandunud Venera 14 kaamerast, mis piilus tulnukmaailma läbi pisikese kvartsist akna. Foto vasakus servas on näha maanduri niinimetatud penetromeetrit (tööriist pinnase tiheduse ja kõvaduse mõõtmiseks) ja sellest paremal lebavat tükikest kaamerakatikust. Maandur pidas vaenuliku planeedi pinnal vastu 57 pikka minutit, puurides Veenuse pinnast, mõõtes selle koostist ja kõvadust ning isegi salvestades heli.
Kuigi selle ja teiste Venerade fotode tegemisest on möödas ligi 40 aastat, kestab nende toorandmete töötlemine moodsa tehnika abil tänase päevani. Näiteks antud foto on töödeldud USA teadlase Don P. Mitchelli poolt, kelle kodulehekülje erinevatelt Nõukogude Veenuse missioonidelt pärineva fotomaterjaliga leiab siit: http://mentallandscape.com/V_Venus.htm
Eelmisel aastal planetaarteadlate ringkondades laineid löönud uudis, et Veenuse atmosfäärist avastati mikroobse eluga seostatav ühend (viimasel ajal on see tegelikult kahtluse alla pandud), on sütitanud uue huvi Veenuse uurimiseks ning loodetavasti külastame me seda Maa veidrat kaksikõde peagi uuesti.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar