Marsi juures kogunevad tulnukate sondid

Möödunud aasta juulis startis paarinädalase vahega planeet Marsi suunas kolm missiooni. Nendeks oli Araabia Ühendemiraatide sond nimega Hope, Hiina sond-maandur-kulgur Tianwen ja NASA kulgur Perseverance. Nüüd, kuus kuud ja sadu miljoneid kilomeetreid hiljem, on hakanud need ükshaaval Marsi orbiidile jõudma.

Neist esimene, Araabia Ühendemiraatide Marsi-satelliit Hope, mis tähendab tõlkes Lootust, jõudis punase planeedi juurde üleeile ning on praeguse seisuga igati töökorras. Plaanide kohaselt jääb sõiduauto mõõtu sond Marsi orbiidile kaheks aastaks, kus see hakkab senisest tähelepanelikumalt jälgima planeedi aastaaegu, kliimat ja erinevaid atmosfäärinähtusi. Hope edukas Marsini jõudmine teeb Araabia Ühendemiraatidest viienda seda planeeti külastanud riigi ning India järel teise riigi, kellel see on õnnestunud esimesel katsel. Hopel on tegelikult veel ees paar manöövrit, mis viivad ta ettenähtud orbiidile, seega päriselt õisata on veel vara.

Hope sondi algne ja lõplik orbiit ümber Marsi.

Eile hommikul jõudis Marsini hiinlaste ambitsioonikas Tianwen-1, mille nimi peaks tõlkes tähendama Küsimust Taevale. Erinevalt Ühendemiraatide orbiidile jäävast üksikust Hope sondist, koosneb Tianwen koguni kolmest erinevast osast. Selleks on orbiidile jääv satelliit, planeedi pinnale jõudev maandur ja selle seest välja veerev kuuerattaline kulgur. Päris sellist kombinatsiooni ei ole varem üritatud. Esialgu jääb neist kolmest osast koosnev kombo mõneks kuuks Marsi orbiidile, tehes sealt detailseid fotosid, mõõtes planeedi nõrku magentvälju ning luurates välja täpse maandumispaiga kusagil Utopia Planitia nimelisel tasandikul. Juhul kui maandumine läheb edukalt, saab Hiinast kolmas riik USA ja Nõukogude Liidu järel, kellel on see õnnestunud.

Hiinlaste kulguri eesmärgiks saab Marsi pinnase ja atmosfääriolude uurimine hindamaks elu sealset kunagist või praegust võimalikkust. Päikeseenergial liikuva veerandtonnise kulguri elueaks on planeeritud 90 päeva. Kurjad (või teaduse koha pealt pigem lootustandavad) keeled räägivad, et Tianwen-1 on kõigest Hiina esimene katsetus ning juba mõne aasta pärast plaanivad nad ette võtta missiooni, mille eesmärgiks saab olema punaselt planeedilt pinnase Maale toimetamine. Tegemist planeediteadlaste püha graaliga, kuna alles maisetes laborites saab Marsi pinnast tõeliselt põhjalikult analüüsida. Hoiame neile pöialt!

Tianwen-1 nägi Marssi 2,2 miljoni kilomeetri kauguselt selliselt.

Umbes nädala pärast peaks Marsini jõudma aga USA Mars 2020 nime kandev missioon, mis koosneb NASA Persevarance (tõlkes Visadus) kulgurist ja selle turjal ratsutavast kopterdroonist Ingenuity (Leidlikus). Kuna NASA-l on selja taga mitu väga edukat kulgurimissiooni, on ka selle puhul ootused kõrgeks kruvitud. Väiksema sõiduauto suurune kulgur on plaanitud maanduma tõenäoliselt miljardite aastate eest veega täidetud olnud 50 kilomeetrise läbimõõduga Jezero kraatri äärealadel, kus võib leiduda tõendeid kunagisest elutegevusest. Selle kindlaks tegemiseks on kulgur varustatud seitsme erineva teadusliku instrumendi, robotkäe ja 23 kaameraga. Lisaks hakkab Perseverance koguma ja endast maha jätma kapsleid Marsi pinnaseproovidega, mis loodetakse millalgi tulevikus sealt üles korjata ning Maale toimetada. Mars 2020 missiooni ametlikuks pikkuseks on üks Marsi aasta ehk 687 maist päeva, aga tõenäoliselt pikeneb see mitme aasta võrra.

Tianwen-1 nägi Marssi 2,2 miljoni kilomeetri kauguselt selliselt.

See, et kolm missiooni startisid umbes samal ajal ja jõuvad ka oma sihtmärgini umbes samal ajal ei ole kokkusattumus. Nimelt on Maa ja Marsi omavaheline asetus taolisteks planeetidevahelisteks lendudeks soodsad vaid iga paari aasta tagant. Eelmine selline aeg oli juulis ja järgmine tuleb 2022. aasta septembris.