Merkuuri, Jupiteri ja Saturni konjuktsioon

Paar nädalat tagasi lähenesid meie planeedi taevas üksteisele hiidplaneedid Jupiter ja Saturn. Konjuktsiooniks kutsutud vaatepilt, mida viimati sai näha 800 aastat tagasi, jäi paraku meie jaoks pilvkatte poolt varjatuks. Nädala lõpus ja järgmise alguses (10. ja 11. jaanuar) võib meil aga avaneda võimalus tunnistada vaatepilti, kus varajases õhtutaevas üksteisest lahku triivinud Jupiterist ja Saturnist liigub suhteliselt lähedalt mööda Päikesesüsteemi piseim planeet Merkuur ning kolmest planeedist moodustub korraks võrdhaarne kolmnurk. Selleks ajaks lubatakse meie maale krõbedaid miinuskraade, mis võivad taeva isegi selgeks külmutada. 

10. jaanuaril peaksid planeedid asetsema niimoodi. Pilt pärineb Stellaariumi programmist.

Kui me ütleme, et planeedid liiguvad üksteisest mööda, siis tegelikult peame me silmas meie vaatenurgast näivaid liikumisi ja asukohti. Reaalselt lahutavad kolme planeeti maises mõttes kujutlematud vahemaad. Näiteks hiiglaslik Jupiter asub pisikesest Merkuurist pea 700 miljonit kilomeetrit kaugemal ning Saturn omakorda Jupiterist sama palju kaugemal. Vaid nende asukohad orbiitidel on taoliseks näiliseks joonduseks soodsad. 

On raske öelda, kas ja kui hästi planeete Eestist näha on. Seda isegi juhul kui taevas selge peaks olema. Nimelt asuvad kõik kolm planeeti selleks ajaks Maalt vaadates Päikesele üpris lähedal - kusagil 10-13 nurgakraadi. See tähendab, et planeedikolmikut tuleks otsida vahetult peale päikeseloojangut väga-väga madalalt edelasuunaliselt silmapiirilt, sealt kus taevas on äsja loojunud päikesest veel valgeks värvitud (umbes kell 16 kuni 16:30). Kui silmast ei piisa, siis binokkel kulub nende märkamisel kindlasti ära. Teleskoobi vaatevälja need kahjuks korraga ära ei mahu. Vasakul-ülal asetsev Jupiter on neist sealjuures kõige heledam, talle järgneb all paiknev Merkuur ja lõpuks suhteliselt tuhmiks jäänud Saturn paremal. Parimaks vaatlusajaks on 10. jaanuari õhtu, kuid ka järgmisel õhtul asuvad nad veel üksteisele lähedal.

Päikesesüsteemi planeetide asetsemine 10. jaanuaril

Kui hiidplaneedid kaovad juba peagi meie vaatenurgast Päikese taha ära, siis Päikese ümber kõige kiiremini liikuv Merkuur jõuab ülejärgmise nädala lõpuks niinimetatud idapoolsesse elongatsiooni, mil tema nurkkaugus Päikesest on maksimaalselt 18, 6 kraadi. Seega parim aeg selle pisiplaneedi vaatlemiseks õhtutaevas on veel ees.