Meie tähistaevas Linnutees

Kuigi hinnangud silmaga nähtavate tähtede arvust erinevad, kohtab enim väidet, et terves taevas võime me keskmiselt näha kusagil 6000 tähte. Seda siis terves taevas. Asudes mingis punktis Maal õnnestub meil seega selges ja pimedas taevas ära näha pooled ehk kusagil 3000 tähte. Niisama palju on meil nüüd meeldimisi. Meie Linnutees sisalduvast 200 miljardist tähest moodustab see tibatillukesed 0.0000015 protsenti. Kui välja arvata mõned väga ekstreemselt heledad ja kauged tähed, asub lõviosa silmaga eristatavatest tähtedest meist vaid kuni 1000 valgusaasta kaugusel. Asi selles, et kauguse kasvuga langeb nende heledus päris kiiresti (kaks korda kaugemal=neli korda tuhmim, neli korda kaugemal=kuusteist korda tuhmim) ja näiteks juba 60 valgusaasta kauguselt muutuks meie tagasihoidlik Päike silmale nähtamatuks. Allolevalt pildilt näeb 1000 valgusaastase raadiusega sfääri suurust võrreldes umbes 100 000 valgusaastat laia Linnuteega ehk siis selle ringi sisse jäävatest tähtedest moodustub enamus meie tähistaevast.

PS: Linnutee heledat riba või Andromeeda galaktikat vaadates näeme me palju kaugemate tähtede kumulatiivset valgust, kuid nende eristamisest silmaga ei saa juttugi olla. Lisaks oleneb silmaga nähtavate tähtede arv oluliselt valgusreostusest ja vaataja silmanägemisest. Ka hinnangud Linnutee ulatuse ja tähtede arvu kohta kõiguvad suurel määral. Näiteks juhul kui Linnutee sisaldab 400 000 000 000 tähte (ülemine määr), moodustavad silmaga nähtavad tähed sellest vaid 0,0000007% ja kui selle läbimõõt on 200 000 valgusaastat (kõige julgemad hinnangud), tuleks ka alloleval pildil olevat punast ringi kaks korda väiksemana ette kujutada. Igaks juhuks olgu ka mainitud, et galaktikate koguarv vaadeldavas universumis küündib 2 triljonini.