Hiina asub peagi ehitama oma esimest alalist kosmosejaama nimega Tiangong 3. Esialgu plaanitakse millalgi kevadel orbiidile saata 22 tonnine tuumikmoodul, millele järgnevad varustus- ja kütuselaevad. Kokku üheteistkümnest missioonist koosneva ehituseplaani tulemusel peaks Tiangong 3 hakkama koosnema kolmest alaliselt mehitatud moodulist.
 |
| Kunstniku nägemus Tiangongi tuumikmoodulist Tianhe ning sellega põkkunud teeninduslaevast Shenzhou. |
Tiangong 1 nime kandev esimene kosmoselaboratoorium saadeti Hiina poolt orbiidile 2011. aastal ning viibis seal kuni 2018. aastani. Tiangong 2 järgnes 2016. aastal ning kukutati kontrollitult atmosfääri 2019. aasta suvel. Mõlema laboratooriumi puhul oli tegemist eelkõige katseplatformidega, kus testida erinevaid tehnoloogiaid ja -võtteid, eesmärgiga viimaks jõuda modulaarse kosmosejaamani, kus saaks hakata läbi viima juba tõsisemaid teaduslikke eksperimente.
Tiangongi (tõlkes Taevane Palee) projekti alguses seati kosmosejaama valmimise tähtajaks 2020. aasta, kuna toona oli plaan ISS (Rahvusvaheline Kosmosejaam) samal aastal maha kanda. Praeguse seisuga on ISS veel teenistuses vähemalt kuni 2025. aastani. Valminuna peaks Tiangong 3 olema suuruselt ja massilt võrreldav legendaarse venelaste Mir jaamaga ehk kusagil viiendik ISS'ist. Moodulite orbiidile lennutamiseks kasutatakse Hiinlaste raskekanderaketti Long March 5b.
Lisaks jaamale plaanitakse juba järgmisel aastal jaama lähistele orbiidile saata hiinlaste kosmoseteleskoop Xuntian, mis on oma 2 meetrise peapeegliga võrreldav kuulsa Hubble kosmoseteleskoobiga. Võrreldes Hubblega omab Xuntian aga kusagil 300 korda laiemat vaatevälja, mis tähendab, et kümne aastaga peaks see olema suuteline jäädvustama kusagil 40 protsenti taevast. Idee asetada see jaamale nii lähedale tähendab tõenäoliselt, et selle teenindamine ja uuendamine saab olema oluliselt lihtsam, kui näiteks hetkel sisuliselt hüljatud Hubble puhul.
 |
| Täielikult valminud Tiangong 3 kosmosejaama skeem. |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar