Näib, et aastal 2020 on pakkuda ka midagi head. Nimelt toimetas Jaapanlaste Hayabusa2 sond eile Maale kapsli, mis sisaldab proove kiviselt asteroidilt Ryugu. Tegemist üldse teise korraga, kui asteroidi küljest proove on toodud. Samal ajal teatas Hiina rahvuslik kosmoseadministratsioon, et nende Chang'e 5 missioon peaks peagi suunduma Kuu orbiidilt tagasi Maale, kaasas üle kahe kilogrammi kuukive ja -tolmu. Viimati toodi Maale kuupinnast 1976. aastal.
Jaapani kosmoseagentuur JAXA sond Hayabusa2 startis Maalt kuus aastat tagasi ning jõudis oma sihtmärgini, asteroid 162173 Ryuguni 2018. aasta juunis. Seal oli selle ülesandeks uurida umbes kilomeetrise läbimõõduga asteroidi koostist ja ehitust, vabastada selle pinnale kaks minikulgurit ning koguda proove. Seda viimast tegi sond nii asteroidi pinnalt kui ka selle alt, olles eelnevalt proovide kogumise paiga 2,5 kilogrammise vaskmürsuga segi paisanud. Hayabusa2 lahkus Ryugu juurest eelmise aasta novembris ning jõudis eile tagasi Maa juurde, kus see vabastas proove sisaldava kapsli. Korraks taevas meteoorina põlema süttinud 16 kilogrammine kapsel langes kuhugi Austraalia sisemaale, kust seda parasjagu otsitakse.
 |
| Asteroid Ryugu |
Selle leidmise korral avaneb teadlastel teine võimalus uurida materjali, mis pärineb rikkumatult miljardeid aastaid vaakumis tiirutanud asteroidi küljest. Esimesed taolised proovid toimetas maale Hayabusa(1), mis tõi neid asteroid 25143 Itokawa küljest aastatel 2003-2010. Tookord õnnestus sondil koguda kõigest kusagil 60 mikrogrammi asteroiditolmu. Teiselt sondilt oodatakse enamat. Peamine lootus on proovide järgi kindlaks teha taoliste asteroidide vee-sisaldus ja leida neist elu ehituskivideks olevaid aminohappeid. Arvatakse, et 4,5 miljardit aastat tagasi "kuivalt" tekkinud Maale jõudis vesi just Ryugu sarnaste asteroididega ning võib-olla toimetasid nad siia ka ühendid, millest arenes lõpuks välja elu. Tegemist on seega meie jaoks väga oluliste ja võiks öelda lausa eksistentsiaalsete küsimustega.
Proovide toomisega ei ole aga Hayabusa2 missioon veel kaugeltki läbi. Kuna sondil kütust veel jätkub ja selle instrumendid on korras, suundub see nüüd asteroid (98943) 2001 CC21 poole ning peaks sellest 2026. aastal üsna lähedalt mööda kihutama. 2031. aastal peaks see kohtuma aga mikroasteroidiga 1998 KY26, mille teeb ebatavaliseks selle väga kiire pöörlemine. Seega kindlasti pole see viimane kord kui me Hayabusa2 nime uudiste pealkirjadest lugeda saame.
 |
| Hayabusa2 poolt Maa atmosfääri heidetud kapsel nägi korraks välja nagu langev täht. |
Teine kosmosetehnoloogia ja eriti mehitatud kuulendude jätkumisest unistavates ringkondades laineid lööv missioon on hiinlaste Chang'e 5, mille ambitsioonikast eesmärgist Kuult vähemalt kaks kilogrammi pinnast tuua oleme siin ka eelnevalt kirjutanud. Erinevalt Hayabusa2 aastatepikkusest ja miljardeid kosmosekilomeetrid sisaldanud teekonnast võivad Chang'e 5 poolt kokku korjatud kuukivid Maale jõuda juba järgmise nädala lõpuks ehk siis vähem kui kolm nädalat peale selle starti. Praeguse seisuga on enamus missiooni etappidest edukalt läbitud - Kuu juurde on jõutud, sellel maandutud, proovid võetud, tagasi Kuu orbiidile lennatud, põkkutud ja proovid spetsiaalsesse kapslisse toimetatud. Iga hetk peaksid need alustama oma teekonda Maa poole, kus need visatakse sarnaselt Hayabusale atmosfääri ning see maandub kuskil Mongoolia tühermaal.
Kuigi Kuult on 60-70ndatel nii USA Apollo missioonide kui Nõukogude Liidu Luna maandurite abil toodud üle 300 kilogrammi kive, pärinevad need kõik geoloogiliselt väga vanadest piirkondadest. Chang'e 5 maandus aga Tormide ookeanis kõrguva Mons Rümkeri lähistel, mis kujutab endast kustunud vulkaani. Kuukraatrite suhteliselt väike arv selle ümbruses näitab, et sealne pinnas tardus sulamagmast kivimiks miljardeid aastaid hiljem kui Apollo või Luna maandumispaikades. Seega peaksid sealt võetud proovid pakkuma meile võimaluse uurida Kuu koostist ja siseehitust varasemast paremini.
Kuult proovidega naasenud moodul põkkumas Kuu orbiidil tiirelnud mooduliga. Taustal paistab Maa hele sirp.
Kuigi Hiina rahvuslik kosmoseadministratsioon on kuulus oma salatsemise ja vähese avalikkusele suunatud informatsiooni poolest, arvavad paljud eksperdid, et erinevatest moodulitest koosnev Chang'e 5 on omamoodi katsetus saatmaks juba lähitulevikus Kuule mehitatud missioonid. Vähe sellest, Hiina tahab sinna arvatavasti ehitada ka alalise baasi. Praeguse seisuga on Venemaa sarnased plaanid alles joonestuslaual ja USA kosmoseagentuuri Kuule naasemine pidevate rahastusprobleemide ja poliitiliste suundade vahetumise tõttu kahtlane või siis aastakümnete kaugusel. Seega, kui me loodame oma elueal näha (jälle) inimesi kuugravitatsioonis ringi hüppamas, peaksime me oma pilgud suunama Hiina poole.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar