Alates 2007. aastast on raadioastronoomid kosmosesügavustest vastu võtnud lühiajalisi raadiosignaale, mida on hakatud kutsuma Kiireteks Raadiopurseteks (inglise keeles Fast Radio Bursts ehk FRB). Kuigi nende päritolu kohta on esitatud kümneid hüpoteese, alates põrkuvatest mustadest aukudest maaväliste tsivilisatsioonide telefonikõnedeni, on nende tõeline olemus jäänud kindla vastuseta. Seda enam, et seni on neist kõik näinud pärinevat miljonite ja miljardite valgusaastate kaugusel asuvatest galaktikatest. Käesoleva aasta aprillis õnnestus astronoomidel aga esmakordselt üks sellistest tuvastada meie endi Linnuteest, mis võib meid viia nende mõistatuse lahendamisele hüppeliselt lähemale.
Äsja ilmunud uurimuse põhjal õnnestus nüüdseks FRB 200428 tähist kandva raadiopurske registreerida aprillis kaks maapealset raadioteleskoopi - California ja Utah osariikides asuv STARE2 (Survey for Transient Astronomical Radio Emission 2) ja Kanadas asuv CHIME (Canadian Hydrogen Intensity Mapping Experiment). Kusjuures see purse oli eelnevalt registreeritutest koguni 3000 korda võimsam. Kahe teleskoobi koostööst sai välja selgitada, et see tuli umbes 40 000 valgusaasta kauguselt Rebase tähtkuju suunast ning selle murdosa sekundi kestnud sündmuse jooksul vabanes nii palju energiat kui Päike suudab genereerida sajandi jooksul.
Kui eelnevalt on pursete suur kaugus takistatud astronoomidel nende täpsemat asukohta lähemalt uurimast, leiti tuhandeid kordi lähema FRB 200428 puhul, et see pärineb eelnevalt avastatud magnetari SGR 1935+2154 suunast. See asjaolu on veenud paljusid astronoome, et ju siis vähemalt osad raadiopursked nende eksootiliste jähejäänukitega seotud ongi. Tegemist ei oleks sealjuures mingi uue teooriaga, kuna magnetare on raadiopursete allikana kahtlustatud aastaid. Lihtsalt eelnevalt ei ole suudetud seda otseste vaatlustega kinnitada.
 |
| Kunstniku nägemus magnetarist |
Magnetarid kujutavad endast üht neutrontähtede eriti ekstreemset vormi, kus massiivse tähe supernoovast järelejäänud neutrontäht omab ülitugevat magnetvälja. Neutrontäht ise on praktiliselt täielikult neutronitest koosnev umbes 20 kilomeetrine kera, mille tihedus on maistete arusaamade järgi kujutlematu. Ühe populaarse analoogia järgi kaaluks üks teelusika täis neutrontähte sama palju kui kõik elavad inimesed kokku. Neutrontähe alaliike on mitmeid, millest vahest tuntumad on pulsarid. Magnetarid teeb märkimisväärseteks nende poolt evitav magnetväli, mille tugevus ületab näiteks Maa magnetvälja kusagil 5000 triljonit korda. Sellises väljas venitatakse isegi aatomid pikkadeks niidikesteks.
Kuidas täpsemalt võivad magnetarid kiireid raadiopurskeid tekitada jääb paraku veel lahtiseks. Hüpoteesidest õnneks puudust ei ole. Juba on pakutud, et võib olla tekitavad neid magnetari magnetväljades liikuvad või sellega mingil muul moel interakteeruvad elektronid. Kogu asja teeb keerulisemaks, et kiirete raadiopursete seas eristatakse laias laastus kahte alaliiki - osad toimuvad vaid korra ja teised korduvad regulaarsete ajavahemike tagant. Suur küsimus on, et kas nendel on siis ka kaks täiesti erinevat päritolu või võib nende näol tegemist olla kahte sorti magnetaride poolt kiiratavate signaalidega?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar