Saturni kuu Enceladus peidab sügavat ookeani

Saturni kuu Enceladus on üks meie Päikesesüsteemi huvitavamaid taevakehasid, kuna selle jäise koore all võib ja tõenäoliselt loksubki kusagil kümme kilomeetrit sügav vedela vee ookean. Kuna elu Maal arvatakse tekkinud just vedelas vees, on igati arusaadav miks eksobioloogid (bioloogid, kes spekuleerivad maavälise elu teemadel) on juba aastakümneid Enceladuse peale mõelnud ja...unistanud.

Alloleval pildil on kujutatud Enceladuse erinevaid poolkerasid, nagu neid uuris 13 aasta jooksul Saturni külastanud Cassini sond. Võltsvärvides ja peamiselt infrapunaspektris jäädvustatud vaadetest huvitavaim on see, mis näitab Kuu lõunapoolkera. Tiigriküünistust meenutav moodustis kujutab Enceladust katvat kõige värskemat jääd, mille all olevatest lõhedest purskuvad välja jäägeisrid. Kusjuures alles hiljuti avastati neist geistritest üsna keerukaid orgaanilisi molekule, mis annavad mõista, et Enceladuse ookenipõhjas võivad tegutseda vulkaanilised hüdrotermilised lõõrid mis rikastavad sealset ookeanivett elu tekkeks vajaliku energia ja ühenditega.

Pealt jäiseid, aga seest vedela ookeniga vooderdatud taevakehasid leidub arvatavasti meie Päikesesüsteemis veelgi. Näiteks Jupiteri kuudel Ganymedesel ja Europal võivad need olla ligi sadakond kilomeetrit sügavad ja soolased ning hiljutised avastused vihjavad, et ka kääbusplaneetidel Ceresel ja Pluutol võib mingi osa sisemusest vedela vee päralt olla. Rääkides tõenäoliselt eluks sobilikest paikadest Päikesesüsteemis, võivad Enceladus ja teised vesised kuud teatud kriteeriumite järgi isegi Marssi edestada. Kuigi ka paari nädala tagune avastus Veenuse atmosfääris leiduvast fosfiinist lisas sellesse nimistikusse uue tugeva kandidaadi.