Pühapäeval startis USA Cape Canaverali kosmodroomilt Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) päikesesond Solar Orbiter. Lühendatult SolO'ks nimetatud ja pilgeni teadusinstrumente täis topitud robotsondi eesmärgiks on asuda Päikese lähiorbiidile, kust see hakkab muuhulgas uurima meie kodutähe magnetvalja, päikesetuule tekkemehhanisme ja selle intensiivsuse muutusi ajas.
 |
| Solar Orbiteri start meile lähima tähe poole Atlas V nimelisel kanderaketil. Foto ülemises servas paistab täiskuu (superkuu). Autor: Derek Demeter |
Erinevalt senistest sondidest ja observatooriumitest hakkab SolO tiirlema ümber Päikese orbiidil, mis on planeetide tiirlemistasandiga (ekliptikaga) kalde all ning ligineb seda tehes Päikesele lähemale kui Merkuur (46 miljonit kilomeetrit). Sealse kõrvetava kuumuse, mis ulatub 600 kraadini, varjestamiseks on sondil paks titaankilp, mille tagant kaamerad ja instrumendid lühikeste ajavahemike vältel läbi vaatavad. Igatahes, kui kõik läheb plaanipäraselt peaksime me varsti nägema esimesi fotosid Päikese poolustest.
SolO koostöös paar aastat tagasi Päikese juurde saadetud NASA Parker Solar Probe nimelise sondiga, peaksime saama senisest tublisti parema ettekujutuse Päikesel toimuvatest protsessidest, mis võivad läbi magnettormide mõjutada ka meie igapäevast elu - näiteks häirides kommunikatsioonisatelliitide ja elektrivõrkude tööd või tekitades silmailmu pakkuvaid virmalisi. Sondi missiooni kestvuseks on plaanitud 7 aastat, mida loodetakse võimalusel pikendada kolme aasta võrra.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar