Avastati regulaarselt korduv raadiopurse

Alates 2007. aastast on raadioastronoomid kaugetest galaktikatest vastu võtnud kiireteks raadiopurseteks (FRB) nimetatud raadiosignaale, mille tekkemehhanism on vaatamata arvukatele hüpoteesidele siiani tundmatu. Osad pakuvad, et tegemist võib olla kõigest põrkuvate tähtede tekitatud müraga, teised fantaasiarikkamad (või siis hoopis lootusrikkamad) süüdistavad maaväliseid tsivilisatsioone.

Igatahes me teame, et murdosa millisekundist kuni mõne millisekundini kestvad signaalid peaksid oma tekkepaigas olema tohutult energeetilised, sest muidu me ei suudaks neid tuvastada mitmete sadade miljonite ja isegi miljardite valgusaastate kaugusel asuvatest galaktikatest. Samas meie raadioteleskoopidesse jõudva raadiosignaali tugevust on võrreldud püüdega mobiiltelefoniga Kuult Maale helistada - ainult 1000 korda nõrgem.

Vastavastatud korduva kiire raadiopurske asukoht poole miljardi valgusaasta kaugusel asuvas galaktikas.

Senituvastatud signaalid on jagunenud kaheks - ühekordsed ja korduvad. Kusjuures korduvaid on suudetud leida vaid kümmekond ning nende kordumisperiood on olnud pealtnäha juhuslik. Just signaalide lühikene kestvus ja juhuslikkus on teinud nende uurimise väga keeruliseks.

Nüüd on aga Kanadas asuva raadioteleskoobiga (CHIME) universumi paisumist ja tumeda aine olemust uuriv töögrupp avastanud esimese regulaarselt korduva kiire raadiopurske. Poole miljardi valgusaasta kaugusel asuvast spiraalgalaktikast pärinev signaal näib järgivat 16,35 päevast tsükklit - ligi neli päeva korduvad signaalid umbes iga tunni tagant, siis 12 päeva vaikust ja jälle otsast peale.

CHIME (Canadian Hydrogen Intensity Mapping Experiment) teleskoop Kanadas.

Selline regulaarsus näib viitavat, et signaali teke võib olla seotud mingi taevakehaga, mis tiirleb ümber teise. Näiteks vaikusperioodi ajal varjutab üks taevakeha signaale saatva keha. Või siis on tegemist ühe pöörleva kehaga, mis saadab signaale mingist punktist või piirkonnast oma pinnal, mis perioodiliselt meie suunas osutab. See aga ei seleta miks nelja päeva jooksul signaal iga tunni tagant kordub.

Kuna avastatud FRB pärineb 500 miljoni valgusaasta kaugusel asuvast galaktikast lahkusid praegu vastuvõetavad signaalid sellest ajal kui Maa ürgookenides siblisid enamuses ringi putukalaadsed lülijalgsed ja dinosaurusteni oli veel pikk maa minna. Nüüd oleme loodetavasti meie esimene liik siin planeedil, mis nende signaalide mõistatuse lahendab või siis vähemalt seda teha üritab.

Hubble kosmoseteleskoobile avaneb universumist selline vaatepilt - miljardid galaktikad igas suunas.