2014. aasta augustist kuni 2016. aasta juulini tiirutas Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) Rosetta sond ümber komeedi nimega 67P/Churyumov-Gerasimenko. Juba 69. aastal nõukogude astronoomide Klim Ivanovych Churyumov ja Svetlana Ivanovna Gerasimenko poolt avastatud komeet on mõõtmetelt umbes 4,3x4,1 kilomeetrit ning see ligineb iga kuue ja poole aasta tagant Päikesele 186 miljoni kilomeetri kaugusele (veidi kaugemale kui Maa Päikesest). Viimati juhtus see 2015. aasta augustis.
 |
| Foto tegemise ajal asus komeet perheelis ehk Päikesele lähimas punktis ning selle pinnast paiskusid välja soojuse mõjul aurustunud gaasijoad. |
Nagu teised komeedid koosneb ka 67p enamuses veejääst ja tolmust, millest viimase seas on ohtralt orgaanilisi ühendeid, mis võivad õigetes tingimustes olla aluseks elu tekkele. Komeedi veider kuju tuleneb ilmselt sellest, et kauges minevikus põrkusid kaks pisemat üksteise ümber tiirlevat komeeti üksteisega väiksel kiirusel ning "sulasid" lõpuks kokku. Iga lähenemisega Päikesele, mille käigus selle osa selle jääst aurustub ning avakosmosesse paiskub, kaotab 67p umbes meetri oma raadiuses. See tähendab, et kõigest mõne tuhande aastaga see lihtsalt aurab ära.
Koos Rosettaga külastas komeeti ka pisike maandur Philae, mis üritas ajaloo esimest pehmet maandumist komeedil 2014. novembris. Paraku ei töötanud maanduri ankrud ja tõukurmootor nii nagu nad oleksid pidanud ning peale mitut põrget komeedi pinnaga jäi Philae lebama ühes varjulises kaljulõhes, kus selle päikesepaneelid ei saanud piisavalt valgust. Peale kaht päeva, mille jooksul suutis maandur saata esimesed fotod komeedi pinnalt ja andmeid selle pinnakoostise kohta, lülitas see ennast tühjenevate akude tõttu välja. Rosetta sondi elu lõpetati aga tahtliku kokkupõrke käigus, kuna selle kaugenemine Päikesest hakkas mõjutama sondi energiavarusid. Viimane foto komeedi pinnast suudeti teha 20 meetrit enne kokkupõrget.
 |
| Rosetta sondi viimane foto. Ta oli sellel hetkel 20 meetri kõrgusel komeedi pinnast. |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar