Kui Itaalia astronoom Galilei Galileo 1614. aastal endavalmistatud teleskoobiga taaskord Saturni vaatles, avastas ta, et varasemalt planeedi külgedel näha olnud heledad "kõrvad", mida ta pidas ekslikult planeedi kuudeks, olid müstilisel kombel kadunud. Peagi ilmusid need uuesti ning hakkasid vaikselt suurenema. See mõistatus Saturni "kõrvade" olemuse ja nende perioodilise kadumise kohta, mis painas Galileod elu lõpuni, leidis lahenduse alles pea pool sajandit hiljem tänu Hollandi astronoom Christiaan Huygensile.
 |
| Galilei Galileo esimene teleskoop, millega ta avastas näiteks Jupiteri neli suurimat kuud. |
Hygens, kelle kasutada oli tunduvalt parem optika sai planeeti vaadeldes peagi aru, et tegemist pole mitte kuude ega mingisuguste planeedist väljaulatuvate struktuuridega, vaid hiiglasliku rõngasüsteemiga. Rõngaste näilist kadumist seletas ta Saturni telje kaldega (26,7kraadi), mis juhtub iga 14,7 aasta tagant Maalt vaadates olema selline, et me näeme rõngaid otse küljelt. Kuna nende keskmine paksus moodustab kogulaiusest (160 000km) kõigest murdosa (paarkümmend meetrit), kaovadki teatud hetkedel rõngad vähemalt amatöörteleskoopides täielikult. Proportsioonide järgi oleksid rõngad sadu kordi õhemad kui žiletitera.
Viimati kadusid rõngad maapealsetes teleskoopides 2009. aasta augustis. Järgmine selline kord tuleb 2025. aastal.
Rõngad ise koosnevad enamuses 1cm kuni 10cm suurustest jää- ja lumekäkkidest, mille hulgas on vähesel määral ka kivitolmu ja muud materjali. Nende päritolule pole veel tänaseni ühest vastust. Kui paarkümmend aastat tagasi arvati, et millalgi minevikus põrkus või lagunes Saturni orbiidil mõni pisike jäine kuu, ollakse nüüd pigem seda meelt, et gaasiplaneet on rõngamaterjali enda ümber kogunud lagunenud komeetidest. Või siis mõlemat. Voyagery ja hilisemate sondide vaatlusandmetest on järeldatud, et rõngamaterjal "sajab" tänu planeedi magnetväljale vaikselt Saturni atmosfääri ning need võivad täielikult kaduda juba 100-300 miljoni aasta pärast.
Antud foto on tehtud Cassini sondi poolt 2005. aasta veebruaris hetkel kui see läbis rõngaste tasandit. Peenikese sinise joonena paistvate rõngaste vari on näha planeedi pinnal ülal ning nendega samas tasandis asuvad Saturni kuud Dione ja Enceladus. Neist viimane on tänu selle jääkooriku all asuvale hiiglaslikule vedelale ookeanile üks potentsiaalselt elu teket toetav taevakeha meie Päikesesesüsteemis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar