Nii kaugele kui meie parimad teleskoobid näevad, on universum täidetud galaktikatega - hiiglaslike elliptiliste või lapikute tähesüsteemidega, mis sisaldavad sadu miljardeid või isegi triljoneid üksikuid tähti. Galaktikad on kosmose mõõtmatusse laiali pillutatud kõikvõimalikes suundades ja asendites ning neid lahutavad miljonitesse valgusaastatesse küündivad vahemaad. Enamus neist paistavad meile mingi nurga all, kuid mõnda vähest saame me juhuse tahtel näha ka otse pealt või siis näiteks otse küljelt.
NGC 4565 pildistatud USA astrofotograaf Ken Crawfordi poolt. |
Ühes vähemtuntud Berenike Juuste nimelises tähtkujus, mis praegustel sügisöödel horisondi taga liigub, asub üks huvitav spiraalgalaktika tähisega NGC 4565, mida nimetatakse ka Nõela galaktikaks. Sellise hüüdnime on see teeninud väga lihtsal põhjusel - teleskoobiga vaadates paistab see otsekui pikk peenike nõel, mis on keskelt natukene paksem. Oma suhtelise läheduse tõttu (umbes 40 miljonit valgusaastat) on see üks parimaid näiteid spiraalgalaktikast külgvaates.
ESO (Euroopa Lõunaobservatoorium) foto Nõela galaktika keskosast. |
Vaatamata esmapilgul veidrale väljanägemisele on Nõela galaktika kujult ja suuruselt väga sarnane Linnuteele, mis kuulub samuti varbspiraalgalaktikate hulka. Ligi 200 miljardit tähte sisaldavas kettas on selgelt näha tähtedevaheline tolm, mis varjutab galaktika tasandit ning selle keskosas asub paksem mõhn, mille südames asub tõenäoliselt supermassiivne must auk. Kokkuvõttes on Nõela galaktika suurepärane näide sellest, milline meie oma Linnutee sellisest vaatenurgast välja näeks. Meie Päike asuks selles umbes poolel teel keskele.
Tänu lähedusele ja heledusele (Nõela galaktika on suurema heledusega kui Andromeeda) on NGC 4565 ka amatöörastronoomide seas populaarne objekt. Kõige parem on teda vaadelda aprillis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar