Praegustel selgetel ja kuuvabadel sügisöödel võib kuni paar tundi enne päikesetõusu otsida idakaarest paistvat valgusnähtust, mida tuntakse sodiaagivalguse või ka võltskoidu nime all. Tontliku kolmnurga kujulist kuma näeb ainult valgusreostusest puutumata piirkondades.
 |
| Sodiaagivalgus Hawai raadioobservatooriumi kohal. |
Sodiaagivalgus tekib planeetide vahel ja nendega samas tasandis (ekliptikas) tiirlevas ülipeenes tolmus, milles "alt poolt" paistev päikesevalgus hajub. Täiesti pimedatel öödel (tehisvalgusest täiesti vabades paikades) ja fototehnika abil võib sodiaagivalgust näha ulatumas üle kogu taeva. Kusjuures see panustab suhteliselt oluliselt ka öötaeva looduslikku koguvalgusesse.
 |
| Sodiaagivalgus täes ulatuses. |
Aastaajaliste ekliptika tõusu- ja loojumisnurga muutuste tõttu on sodiaagivalgust kõige parem näha kevadeti peale päikeseloojangut läänes ja sügiseti enne päikesetõusu idas.
Ühte teist sarnast ja planeetidevahelise tolmukettaga seotud valgusnähtust nimetatakse saksapäraselt gegenscheiniks (tõlkes "vastukuma" või "vastuhelk"). Hele kettakujuline valguslaik tekib Päikesest täpselt teisel pool asuvas öötaeva osas, kus pisikesed tolmuosakesed on Päikese poolt täielikult valgustatud. Gegenschein asub sodiaagivalgusega samas ribas ja on suhteliselt hele, kuigi tänapäevases tehisvalgust täis atmosfääris on väga vähe kohti, kus seda veel vaadelda saaks.
 |
| Gegenschein. |
Kõnealune tolmuketas on hämmastavalt hõre ja selles sisalduva tolmuterade läbimõõt on 10-300 mikromeetrit (umbes samas vahemikus on juuksekarva läbimõõt). Näiteks kui see tolm koguda kokku 1mm suurusteks teradeks, oleks nendevaheline keskmine kaugus 8 kilomeetrit. Kuigi tõenäoliselt on sodiaagivalgust ja gegenscheini nähtud ja tuntud tuhandeid aastaid, tehti selle päritolu kindlaks alles 1970ndel aastatel kui planeetidevaheline kosmosesond Pioneer 10 tolmupilve tuvastas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar