Lõuna-Aafrika Vabariigis asuv raadioteleskoopide võrgustik MeerKAT on Linnutee keset uurides avastanud sellest sadu valgusaastaid mõlemale poole ulatuvad mullilaadsed raadiostruktuurid. Tõenäoliselt on tegu miljoneid aastaid tagasi Linnutee südames asuva supermassiivse musta augu lähistel toimunud võimsa plahvatuse tagajärjega.
64 individuaalsest raadioteleskoobist koosnev MeerKAT, mis alustas tööd alles mõni aasta tagasi, on nüüdseks mõõdistanud lõunapoolkeralt nähtavat Linnutee keset ja selle ümbrust 23 sentimeetrile lähenevates lainepikkustes. Sellises vahemikus raadiokiirgust nimetatakse vahel ka sünkrotonkiirguseks ja see tekib kui positiivselt laetud elektronid liiguvad tugevas magnetväljas peaaegu valguse kiirusega.
 |
| Linnutee kesksed alad sünkrotonkiirguses. Galaktika kettas plahvatanud tähed ja uued tekkivad tähed paistavad pildil horisontaalselt. Kõige heledam osa on supermassiivse musta augu ümbrus. Vastavastatud raadiomullid paistavad üles ja alla ulatuvate õhupalli kujuliste moodustistena, mille sees asuvad tugevalt magnetiseerunud filamendid. |
Juba 80ndate alguses avastas Northwesterni Ülikooli astrofüüsik Farhad Yusef-Zadeh meie galaktika keskmest pärinevad tugevalt magnetiseeritud ja sünkrotonkiirgust evivad filamendid. Nüüd on tema ja rahvusvahelise meeskonna tööst selgunud, et need korrapärased moodustised on omakorda vastaavastatud tohutute raadiomullide osad ning mõlemad tekkisid ilmselt siis kui must auk "õgis" mõne suurema gaasi- või tolmupilve.
 |
| MeerKAT liitraadioteleskoop. |
Kui muidu on Linnutee tolmune kese nähtava valguse jaoks läbipaistmatu, siis võimas raadiokiirgus tungib sellest küllaltki hõlpsasti läbi. Antud avastuse väljakutseks oli eraldada raadiomullide ja filamentide struktuur taustamürast.
Uurimus avaldati teadusajakirjas Nature. Täpsemalt saab lugeda siit: https://www.nature.com/articles/s41586-019-1532-5
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar