Käesoleva nädala lõpus ja järgmise alguses tipneb taaskord see iga-aastane taevane vaatemäng, mida tuntakse Perseiidide meteoorivoolu all. Mõnda inimest veel siiani pisut kihistama paneva nimega tähesadu tasub vaadata vahemikus 12.-13. august, kuigi ilmselt juba praegu võib öötaevas heledaid "langevaid tähti" tavapärasest tihedamalt märgata.
Nii nagu enamus meteoorivoole*, on ka Perseiidide päritolu lähedalt seotud komeedi või siis vähemalt selle ülejääkidega. Need enamasti Päikesesüsteemi külmadelt äärealadelt pärit mõnekilomeetrise läbimõõduga jääst, lumest ja tolmust taevakehad satuvad vahel Päikesele lähemale, kus need hakkavad soojuse ja päikesetuule mõjul aurustuma ja murenema. Kõige suuremad komeedid moodustavad sellel ajal miljoneid kilomeetreid pika saba, mida on aeg ajalt taevas ka silmaga näha. Üks tuntumaid taolisi sabatähti on näiteks Halley komeet, mis külastas meie naabruskonda viimati 1986. aastal ja mida saab uuesti näha 2061. aastal suvel.
Koht, kust meteoorid näivad pärinevat, kannab radiandi nime. Perseiidide puhul on selleks Perseuse tähtkuju. |
Perseiidide puhul põrkume me iga aasta augustis rusupilvega, mille jättis meie teele komeet nimega Swift–Tuttle. See 26 kilomeetrise diameetriga komeet avastati Lewis Swifti ja Horace Parnell Tuttle poolt 1862. aastal ning viimati võis seda meie taevas näha 1992. aastal (järgmine 2126. aastal). Meile vaatemängu pakkuvad meteoorid jättis see enda küljest maha küll ilmselt kusagil 1000 aastat tagasi toimunud Päikesele lähenemise käigus.
Maa ja komeet Swift-Tuttle komeedi poolt jäetud meteooripilve omavaheline dünaamika. |
Meteoorivoolu nimi tuleneb tähtkujust, millest sellel ajal langevad meteoorid näivad pärinevat ehk teise sõnaga radiandist - Perseuse tähtkujust. Samas täpselt selle suunas pole mõtet meteoorivoolu nautides vaadata, kuna siis võivad osad langevad tähed märkamatuks jääda. Tasub vaadata natukene kõrvale. Igatahes selleks aastaks ennustatakse Perseiidide tiheduseks umbes 80 lasku tunnis (ideaalsete vaatlustingimuste puhul). Kui eriti veab, siis võib liivaterade hulka ära eksida ka mõni suurem kivikene, mis taevasse eriti muljetavaldava juti künnab. Midagi drastilisemat pole neist aga karta.
Meteoor pildistatud Rahvusvahelise Kosmosejaama pardalt. Nagu näha, siis võrreldes maapinna ja isegi pilvedega tekib iseloomulik tulejutt päris kõrgel (75-100km). |
Nagu traditsiooniks saanud, leiab Perseiidide ajal aset ka Eesti Astronoomiahuviliste kokkutulek, mis kannab sellel aastal juba 24.ndat järjekorranumbrit. Jänedal toimuvale üritusele (7.-11. August) saab registreeruda siin: http://www.astronoomia.ee/
*Teisi suuremaid meteoorivoole (sulgudes meteooride keskmine arv tunnis)
- Kvadrantiidid - Jaanuri algus (60-200)
- Lüriidid - Aprilli teine pool (18)
- Eeta-akvariidid - Mai algus (40-85)
- Delta-akvariidid - Juuli lõpp (16)
- Perseiidid - Augusti keskpaik (100)
- Drakoniidid - Oktoobri esimene pool (muutlik)
- Orioniidid - Oktoobri lõpp (25)
- Leoniidid - Novembri keskpaik (20-200)
- Geminiidid - Detsembri keskpaik (120)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar