Saturni vastasseis

Kuu aega tagasi jõudis Maaga vastasseisu Päikesesüsteemi suurim planeet Jupiter, mis särab endiselt heledalt õhtuses lõunataevas. Homme juhtub sama Päikesesüsteemi suuruselt teise planeedi Saturniga, mille leiab öötundidel mõnikümmend nurgakraadi Jupiterist ida pool (vasakul). Nagu Jupiter, ei tõuse ka Saturn sellel aastal horisondist väga kaugele, asudes näiteks kella ühe ajal öösel kõigest 8 kraadi kõrgusel. Sellele vaatamata võib selge ilma ja keskmise teleskoobi abil näha Saturni võimsaid rõngaid, millele pole ilu ja mõõtmete poolest Päikesesüsteemis võrdset. Samuti peaks teleskoobiga näha olema Saturni suurim kuu Titan.

Vastasseis on aeg kui kaks planeeti jõuavad oma orbiitidel ühele poole Päikest ning nende omavaheline kaugus on aasta jooksul kõige väiksem. Näiteks homme ja ka lähinädalatel asub Saturn meist "kõigest" 1,3 miljardi kilomeetri kaugusel (9 korda kaugemal kui Maa Päikesest). Gaasihiid ise on Maast umbes 9 korda suurema läbimõõduga ning selle hiiglaslike rõngaste sisse mahuks ritta koguni 20 Maad. Kusjuures keskmiselt on need peamiselt jää- ja lumepallidest koosnevad rõngad kõigest paarikümmend meetrit paksud. Sellel aastal on Saturni rõngad Maalt vaadates 24 kraadise nurga all, mis on nende peaaegu suurim võimalik kalle.

Juhul kui vastasseisu täpsel hetkel oleks Saturn meie asukohast nähtaval, võiksime olla tunnistajaks niinimetatud Seelingeri efektile - paar tundi enne ja pärast vastaseisu oleksid Saturni rõngad tunduvalt heledamaks kui planeet ise. Selle põhjuseks on, et sellel hetkel valgustab neid Päike otse meie (Maa) tagant. Teistel aegadel on osad rõngaid moodustavad jäätükid meie asukohast nähtuna pisut üksteise varjus. Paraku toimub tänavune vastaseis kohaliku aja järgi kell 19:55 - siis kui planeet asub veel horisondi all.

Huvitava faktina võiks veel mainida, et vaatamata oma mõõtmetele on Saturn väga väikese keskmise tihedusega. Kui eksisteeriks piisavalt suur ookean, siis Saturn hulbiks vee peal. Madal tihedus ja kiire pöörlemine venitavad Saturni ka tugevalt lapikuks - koguni nii lapikuks, et seda on silmaga näha.

Astronoomiaklubi teleskoobiga kutsume kõiki huvilisi nii Saturni kui ka Jupiteri vaatama järgmisel nädalal Tõrva Tule Päevade raames. Täpsemat infot vaatluse toimumise asukoha ja kellaaegade kohta jälgige jooksvalt meie facebooki lehelt.

2008. aastal kosmosesond Cassini poolt pildistatud Saturn koos selle lähemate kuudega. All vasakul paistab Saturni suurim kuu Titan.

Saturni ja Maa suuruste võrdlus.

2011. aastal nägi Cassini Saturni tihedas pilvkattes möllavat tormisüsteemi, mille sisse mahuks mitukümmend Maad.

Lihtsustatud joonis Saturni vastaseisust Maaga.

Cassini lähivõte Saturni rõngastest

Cassini lähivõte Saturni rõngastest. Need koosnevad suuremat sorti lumekäki sarnastest tükkidest ning on keskmiselt kõigest paarkümmend meetrit paksud.

Saturni hiigelkuu Titan, millel on tihedam atmosfäär kui Maal.

Läbilõige Saturni rõngasüsteemist koos rõngaste ja vahede nimedega.

Cassini fotomosaiik Saturnist hetkel, mil Päike on otse selle taga. Sellelt on hästi eristav, et selle rõngad koosnevad tuhandetest üksikutest rõngastest. Rõngastest pisut väljaspool vasakul-üleval paistab üle miljardi kilomeetri kaugusel asuv planeet Maa.