Hämmastav foto Suurest Magalhaesi Pilvest

Paremat tõestust, et professionaalsel tasemel astrofotosid suudavad tänapäeval valmistada ka asjaarmastajad, on vist raske leida kui alloleva foto näol. Selle 200+ megapikslise mosaiikfoto meie Galaktika naabrist Suurest Magalhaesi Pilvest* tegid viis "amatööri", kasutades selleks vaid 160mm läätsteleskoopi Tšiilis. Foto tegemiseks kulus ühtekokku 1060 tundi ehk umbes poolteist kuud järjest säritamist kahe aastase perioodi jooksul ning mitu kuud piltide "kokku õmblemiseks".

Suur Magalhaesi Pilv oma täies hiilguses. Iga ebamäärase kujuga tomp on tegelikult hiiglaslik udukogu, mille südames tekivad gaasist uued tähed. Kõige suurem udukogu kannab Tarantli nime ning astronoomid on pakkunud, et sellest moodustub tulevikus sadu tuhandeid tähti sisaldav kerasparv (nagu on nähtav foto üleval-vasakus nurgas).

Fotol on näha lõunapoolkeral paistva kääbusgalaktika arvukad hiiglaslikud udukogud, kus tekivad pidevalt uued tähed. Näiteks pildil vasakul-all asub Tarantli udukogu, mille laius on umbes 2000 valgusaastat ning mis on terve meie kohaliku galaktikagrupi (kuhu kuuluvad lisaks Linnuteele ka Andromeeda ja Triangulumi galaktika) aktiivseim tähetekke piirkond. Kui Tarantli udukogu asuks meile sama lähedal kui Orioni udukogu, siis oleks selle heledus piisav heitmaks öösel nähtavaid varje.

Et kogu vaatepilti perspektiivi asetada, tasub teada, et pilve ulatus taevas on umbes 10 kraadi ehk 20 täiskuud üksteise kõrvale seatuna. Kääbusgalaktika ise sisaldab umbes 30 miljardit tähte.

Fotot tasub kindlasti uurida täissuuruses (selle laadimine võtab natukene aega): http://www.cielaustral.com/galerie/photo95f.jpg
Teisi hämmastavaid pilte sama amatöörastronoomide grupi poolt saab vaadata siit: http://www.cielaustral.com/

Suure Magalhaesi Pilve kaart. Võrreldes eelmise fotoga
on see keeratud umbes 90 kraadi vastupäeva.

Suur ja Väike Magalhaesi Pilv Tšiilis asuva Paranali observatooriumi kohal.
Põhjapoolkeralt pilvi näha pole.

*Suur Magalhaesi Pilv on Linnutee ümber tiirutav kääbusgalaktika, mis asub sellest 163 000 valgusaasta kaugusel ning on läbimõõdult umbes 14 000 valgusaastat lai. Oma nime sai ta maadeavastaja Fernão de Magalhãesi järgi, kes mainis oma kirjades lõunapoolkeral nähtavaid "pilvi", mis ei tundunud tähtede suhtes liikuvat (ta ei olnud esimene). Suurest Pilve lähistel paistab Väike Magalhaesi Pilv, mis on suurest umbes poole pisem.