NASA
Lunar Reconnaissance Orbiteri (LRO) nimeline kosmosesond on alates 2009. aastast tiirutanud Kuu kohal ning uurinud erinevate instrumentide ja kaamerate abil selle pinda ja ehitust. Missiooni eesmärgiks on muuhulgas olnud luurata välja kasulike maandumispaiku ja huvitavaid alasid, mis võiksid tulevastel kuulendudel marjaks ära kuluda. Praeguse seisuga jätkub sondil kütust veel seitsmeks aastaks.
Siin terve ports LRO parimaid fotosid koos lühidate selgitustega:
|
Suhteliselt noor kraater. Hele osa on kokkupõrkel laiali lendunud pinnas (tolm). Terve foto ulatus on umbes 8 kilomeetrit. |
|
Näide niinimetatud pingikraatrist. Nimi tuleneb sellest, et kraatri siseserva ümbritseks justkui ümmargune pink. |
|
Murrangujoon, mis on tõenäoliselt tekkinud kui Kuu miljardite aastate jooksul kokku tõmbus. |
|
Apollo 11 maandumispaik, millele on kantud astronautide teekonnad ja instrumendid. Nende poolt jäetud jäljed kestavad Kuul valitsevas vaakumis miljoneid aastaid.
|
|
Apollo 11 maandumispaik. |
|
Ligi 20 kilomeetrit laia Bode kraatri serv. |
|
Kopernikuse kraatri põhjas on näha kuidas pinnas on geoloogiliste protsesside käigus langenud. |
|
Ühe nimeta kraatri servas on näha, kuidas peeneteraline pinnas on vajudes tekitanud Maalt tuttavaid mustreid.
|
|
Kraatriserv, millest veerevad aeg-ajalt alla kivid (vahest iga paarisaja tuhande aasta tagant). |
|
Kuulsa Tycho kraatri (läbimõõt 86 km) keskel asuv mägi on ligi 2 kilomeetrit kõrge. |
|
Peale Apollo 13 missiooni põrgatati kõik Apollo laevade viimased raketiastmed tahtlikult vastu Kuu pinda, et selle pinnal asuvad seismomeetrid saaksid uurida Kuu siseehitust. Fotol Apollo 15 raketiastme S-IVB kokkupõrkekoht. |
|
Kaartid Kuu poolustest annavad aimu, kui palju päikesevalgust need saavad. Heledaid osasid valgustab Päike pidevalt, tumedaid mitte kunagi (nende põhjas arvatakse olevat jääd). Fotol Kuu põhjapoolus. |
|
Kuu aeglane erosioon (põhjustatud peamiselt teise kraatrite tekkimisel laiali paisatud tolmust) kustutab väga aeglaselt kraatreid. |
|
86 kilomeetrise läbimõõduga Tycho kraater LRO lähivaates.
|
|
Kuu pinnaaluse laavatunneli kokkuvarisemine on tekitanud loodusliku silla. |
|
Kraater kraatri sees. Suurem kannab Joule T nime, pisem on Wargo kraater. |
|
Aristarchuse kraatri lääneserv nähtuna kõigest 16 kilomeetri kauguselt. |
|
Scaligeri kraatrit kaunistavad kivirahnud, mis on sinna paisatud mõne teise kraatri tekkimise käigus |
|
Radarikujutis Kuu lõunapoolusest. |
|
Fotomosaiik Kuu tagumisest küljest. |
|
Apollo 12 maandumispaik. Tumedad rajad on jäetud astronautide Pete Conradi ja Alan Beani poolt. |
|
Suhteliselt noor Chaplygin kraater külgvaates. Selle läbimõõt on umbes 1,3 km.
|
|
Aristarchuse kraater (läbimõõt 40 km). Sarnaselt Tycho kraatrile asub ka selle keskel mägi. |
|
Kuu pinna paisumise käigus tekkinud "venitusarmid" Külmade Mere lähistel. |
|
Tormide ookeanis on meteoriiditabamus tekitanud omanäolise sulanud ja tardunud kivimist pinnavormi. |
|
2017. aasta 21. augustil USA-s toimunud täielik päikesevarjutus nähtuna Kuu orbiidilt. |
|
Kraater, mis on tekkinud suurema ja vanema kraatri kaldus küljele.
Sellest ka kraatri ebaregulaarne kuju. |
|
Apollo 14 meeskonna poolt jäetud rajad Kuu pinnal. |
|
Iidne Gruithuisen Gamma nimeline kuppelvulkaani. |
|
Tundmatu pinnavorm ühe lõhangu küljel. |
|
Inglise keeles "lobate scarp" nime kandev pinnavorm, mida leidub lisaks kuule ka osadel planeetidel. Arvatakse, et need tekivad eelkõige tektooniliste jõudude tulemusel. |
|
Foto Nõukogude Liidu poolt 1970. aastal Kuul maandatud Lunokhod 1 kulgurist. |
|
Humboldti kraatri serv lahutab heledat ja tumedat pinnast. |
|
Ebakorrapärane kraater Lasselli massiivi lähistel. |
|
Astronoomilises mõttes verinoore 22km laia Giordano Bruno kraatri keskel on huvitav pööris. On põhjust arvata, et selle kraatri sündi tunnistasid viis Cantebury munka 18 juunil, 1178. |
|
Noorkuu LRO poolt nähtuna. |
|
Jällegi üks noor kraater, millest kiirgub väljapaiskunud hele aine ning tumedam kokkupõrke käigus sulanud kivimass. |
|
Rümker E kraatris on näha sulanud ja vajunud pinnast.
|
|
Ligi 1700 fotost koosnev kujutis Kuu lõunapoolusest. Mida heledam, seda rohkem päikesevalgust see koht kuue kuu jooksul sai. Mustad alad on igaveses pimeduses. |
|
Apollo 17 maandumispaik.Tumedad rajad on jäetud kuukulguri rataste poolt. |
|
Klassikaline kausikujuline Chladni kraater. |
|
Lähivõte Tycho kraatri keskel asuva mäe tipust. Hele kivirahn selle keskel on umbes 120 meetrise läbimõõduga. |
|
Tumeda ehk valgust halvasti peegeldava pinnase laigud Lasell G ja K kraatrite vahel. |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar