Järgmise nädala alguses jõuab Maa Päikesesüsteemi suurima planeedi Jupiteriga vastasseisu. Gaasihiidu näeb südaöistel tundidel madalal lõunataevas heledalt säramas juba praegugi. Kannatlikumad vaatlejad saavad näha ka rõngastatud Saturni.
Vastasseis tekib kui kaks planeeti satuvad Päikese poolt vaadates ühele joonele. Maal asuva vaatleja jaoks tähendab see seda, et meist kaugemal Päikese ümber tiirutav Jupiter asub 10. juunil taevakaarel täpselt Päikese vastas. Nii on tema meiepoolne külg täielikult valgustatud ning taevas tõuseb ta kõige kõrgemale südaöösel (suveajal kell 1), ulatudes tipphetkel ligi 10 kraadini horisondist.
Asudes ühel pool Päikest on ka planeetide omavaheline kaugus võrreldes ülejäänud aastaga väiksem. Nii asub Jupiter meist lähinädalatel "kõigest" 630 miljoni kilomeetri kaugusel. See on umbes 4,2 korda kaugemal kui Maa kaugus Päikesest. Et roomlaste peajumala järgi nime saanud gaasiplaneet on Maast üle 11 korda suurema läbimõõduga, särab ta sellel ajal öötaeva heledaima tähena (muidu kuulub see au Veenusele, mis asub hetkel vaatlemiseks päikesekettale liiga lähedal).
Isegi suhteliselt pisikest pikksilma kasutades on hõlpsasti näha Jupiteri ümber tiirlevaid nelja suurimat kuud ning hea nähtavuse korral ka planeedi tumedaid gaasivööte. Lisaks Jupiterile tõuseb öösel kagusuunast suuruselt teine planeet - Saturn, mille vastasseis leiab aset 9. juulil. Kuid juba praegu on võimalik teleskoopi või binoklit kasutades näha selle võimsaid rõngaid ja suurimat kuud Titaani.
5. juuni õhtul proovisime Tõrva Astronioomiaklubi teleskoobiga Jupiteri pildistada. Parimad kaadrid ülal. |
Kujutis on saadud paariminutilise videoklipi stäkkimisel. |
PS: Kõik siinsed fotod on tehtud kaameraga Nikon D5600, mille soetamiseks vajaminevate vahendite eest tänab Tõrva Astronoomiaklubi Kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) ja Valgamaa Omavalitsuste Liidu hindamiskomisjoni.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar